Kolm saart

 ⭐️⭐️⭐️ "Kolm saart" Sophia Jansson

Kirjanduslik maiuspala see ei ole, nõtket sulge siit ei leia, seevastu on see informatiivne ja põnev (kui ei ole juba peensusteni Janssonite klanni eluga kursis). Tove J. elu verstapostidega mingil määral olin, aga kõnealuse raamatu raskuskese on rohkem siiski vend Lasse poole kaldu. Ennekõike ongi siinsed kirjeldused sellised, mille peale tahaks ohata, et on ikka elusid ja saatuseid ilmas. Pöörane. 

Lasse kõikus seksuaalse sättumuse osas veelgi tugevamalt kui ta õde, paljutki määras juhus. Niisamuti sõltus juhusest ka tütre sünd (raamatu autor on Lasse tütar). Lasse abikaasa Nita lugu hargneb omakorda kurviliselt (lastekodu, juhuslikult boheemide seltskonda sattumine, ka tema kaldus pigem naiste poole, Lasse oli mingi veider vahepeatus, alkohol, traagiline lõpp jne).

Ja siis need saared, eks. Esiteks, Tonga. Sa püha püss, Tove ja Lasse võtsid 1949. aastal pähe, et emigreeruks Tongale (kas saab veel kaugemat paika Soomest vaadatuna leida? Vist ei saa). Tonga neid siiski ei tahtnud - selgus, et kuigi Soomes oli sõjajärgne kitsikus, siis Tonga olukord oli veelgi hullem. Lasse tütar käis nüüd ise Tongal ära. Kaugete saarte kripeldus siiski vist püsis Lasses, sest pärast seda, kui ta oli poolkogemata endale naise saanud, niisamuti tütre, kolisid nad oma noore ja pisikese perega ometigi Soomest ära - Ibizale. Ibiza oli eelmise sajandis keskpaigas väheke teise mainega kui tänasel päeval. Kolmas saar on ootuspäraselt kodule lähemal - Pellinki.

Olgu öeldud, et paljusid detaile oma vanemate elust Sophia nende eluajal ei teadnud, sellel sügavuti mineval ja kohati šokeerival minevikuretkel aitasid teda eelkõige mitmed kirjavahetused, mida ta isa ja Tove pärandiga tegelema asudes ahnelt tudeerima hakkas. 

Hullu kraami oli neis eludes tohutult.