Skandinaavia

 "Enigma variatsioonid"

Tegelikult tore lavastus. Kaks meest, pigem hiliskeskealised, ühtmoodi segaduses ja õnnetud, kelle maailma hädad ristuvad-kattuvad-põrkuvad. Esimeses reas võrratu jälgida näitlejatööd. Paar üllatavat, ütleme siis otse, ootamatut pööret. Ohhetad, ahhetad, ja kõik läheb edasi. Pehmolõpu oleks võinud ära jätta, mõne minuti jagu ettepoole tõsta, oli üks koht, kus oleks olnud nii šeff lõpetada. 

Ühes vaatuses, kaks tundi, täiesti okei.

"Tove Janssoni rääkimata lugu"

Ma ei ole muumide fänn, ei raamatu ega multifilmina. Aga Janssoni enda isik kuidagi köidab, läbi aja, puudutab. Filmi kartsin, reklaami põhjal. Põhjendamatult. Vedasin ka 13aastase kaasa. Ei jäänud magama. Nautisime üheskoos. 

Naistevahelist armastust on ehk liiga palju, just noore, küpseva isiksuse jaoks. Mind, vana ja kogenud mutti, enam ümber ei vääna, aga noored ja vastuvõtlikud, on muidugi ohtlik sihtgrupp. Mul on selle kohta oma teooria, aga see ei ole selle blogi teema. 

Kui on igav ja aega ülearu, siis tasub igatahes vaatama minna. 

Uue aja asjad

 Sots.meedia kui nähtus hämmastab mind endiselt, hoolimata tõsiasjast, et ma tänasel päeval ise ju otsapidi ka seda tööd teen. Aga just kõik need jälgimised, isikukultus ja... näilisus. Mõned näod on mullegi tuttavad, sest ma lihtsalt põrkan nende "nägudega" siin ja seal kokku aeg-ajalt. Aga kui siis tuleb mu elu õieke, kes suurema osa ajast resideerub ühes armsas väikeses Eesti linnas, kus ta kõigi nende suunamudijatega silmast silma naljalt ei kohtu... ja siis ta astub siin Tallinnas korra uksest välja ja ta märkab ja tunneib neid tüüpe ka saja meetri pealt ära. Keeldun harjumast sellega. 

Tõsi, veidi meie kanalid siiski erinevad. Astusime üks päev poest välja, kui nägin sisse tuhisemas üht blogijat, kelle nägemisega olen siin oblastis harjunud. Ei, see pole naisetüüp, kes mängiks mängufilmides meestemurdjat või kuidagi kergesti meelde võiks jääda. Eriti teismelisele, kelle tähelepanu tõmbamiseks, võiks eeldada, peab üldse olema... see salapärane "miski". Ja ma tundsin, et kui ta meist möödus, siis mu niudevili hakkas võbelema ja värelema. No ja siis ta seletas õhinal, et see on ju see... tik-tokker. Lisas veel elutargalt, et no ta on mingi üle viiekümne...

Ma kahtlustasin, et tegelikult see blogija/tik-tokker ei ole üle viiekümne, aga sellega ma hakkan juba harjuma, et elu õieke peab päris paljusid kohatud blogijaid üleviiekümnesteks (hea, et ta mu vanust teab, muidu arvaks äkki, et...). Täna oli meil sel teemal pikem jutuajamine, sest ta on viimaste aastate jooksul juba päris paljusid päris elus kohatud blogijaid sellesse vanuserühma liigitanud. Ta ise selgitas asja küll sedamoodi, et liiga kõhnad ja krimpsu tõmbunud inimesed näevadki oluliselt vanemad välja. Oookei, võib nõustuda isegi, et see peab paika. Kuigi siiski, on üks blogija, kes kindlasti kõhn ei ole ja keda ta ka pidas nii vanaks. 

Vahel ma suisa kardan seda lapsesuud... 

Samas on aga siiski ka hea, et ta saab elult sedalaadi õppetunni, kuidas endast hoolega valitud ülesvõtteid veebi riputades võib laiale auditooriumile puru silma ajada, aga reaalsuses on avanev pilt siiski teine. 

P.S. Kontrollisin, see esmamainitud blogija siiski on üle 50. Ära sa märgi, hakkab arenema, mu õieke.

Trauma

Kusagil lõuna paiku, täpsemalt Pariisi ja Praha lugemise vahelisel ajal, lasin end eksitada telefonis Google´i lehel pakutavatest uudistest. Ma ei tea, mis kriteeriumide alusel sinna mingeid uudiseid kuvatakse... On need terad eraldatud sõkaldest väljaannete või uudise sisu alusel? Igatahes hüppas täna sinna uudis Pipi Pikksukast, et noh, milline see Pipi siis 50 aastat hiljem välja näeb. Heauskselt ma klikkisin sinna. Poleks pidanud, olen siiani häiritud.

Ilmselt on see piisavalt šokeeriv ja raputav uudis, sest vaatan praegu (jah, ka õhtul kell 19 tegelen ma endiselt Pipi personaalküsimusega), et tegelikult on sarnaseid uudisnuppe ilmutatud meedias iga paari aasta tagant.  Järelikult on tänane Pipi ikka nii šokeerivalt muutunud originaalist, et kannatab uusi nupukesi pidevalt treida ja naiivseid nostalgitsejaid loksutada.

Ma ei tea, kas see link teil avaneb, aga no kui ka mitte, siis te oskate ju ka guugeldada (kuigi ma ei soovita).