Kuidas rääkida pakettreisidest? Vol. 4

"Kõik hinnas" hotellidega reise ei pea tegelikult kartma. Kaks esimest päeva tundub, et asi läheb käest, sest kõike tahaks ju proovida, kasvõi natukenegi. Hiljem avastad, et suur osa pakutavast on iga päev olemas, seega keskendud lemmikutele või siis uutele roogadele.

Võrreldes Egiptuse hotellidega tundus mulle siin vähem paindlikkust olevat. Kokatädid-onud toimetavad küll osaliselt sinu silmade all, aga neil on toiduained niimoodi ette valmistatud, et mänguruumi eriti ei ole (nt hommikuti omletiga). Võimalik, et hotelliti on see erinev, nagu ikka.

Saia on meeletu valik, üks pikk lett jäigi proovimata. Puuvilju aga jällegi harjumatult napilt (põhiliselt õunad, viinamarjad, greibid, granaatõunad ja mandariinilaadsed tegelased, näpuotsaga vahel ka muud). 

Sealiha loomulikult mitte kordagi. Põhiliselt kana ja kalkun ja kala, vahel ka loomaliha. Meeldiv üllatus, et mitmel korral oli grillitud maksa ja ühel korral koguni grillitud süda (kelle oma, ei tea).

Mingil põhjusel toitude nimed pandi välja vaid soojadele roogadele (NB! valge riis ja friikartulid jms ka kenasti sildistatud). Pika külmleti puhul seda vajalikuks ei peetud. Päris keeruline orienteeruda, kui on igasuguseid huvitavaid salateid ja möglasid, aga sul pole halli aimugi, mis seal sees peidus on.

Ilmselt on hotellil kohustus ka vegan-sektsiooni hoida. Käisin korduvalt uurimas. Riisipott, maisikauss, lillkapsas/brokoli/rooskapsas/herned. Kõik. 

Türgi köök (igatahes selles hotellis) armastab sibulat ja igasuguseid paprikalisi/pipralisi, seega mul suurema osa potsikute juurde asja ei olnud.

Kärjemesi, nunnu.

Mis mulle võrreldes Egiptusega Türgis rohkem meeldis... seal on olnud märgata kohutavat toidu raiskamist. Tõsi, see pigem araablaste teema, neil vist peabki laud olema kuhjas roogasid ja siis songivad natuke siit ja sealt, suurem osa jääb järgi. Siinses hotellis (peamiselt venelased, näpuga baltlasi, inglasi, poolakaid) sellist raiskamist ei olnud. 

Uus lemmik Türgimaalt on granaatõunakaste, kahjuks unustasin seda kaasa osta. Paks, hapukasmagus kaste sobib ülihästi värskete salatitega, aga küllap ka mõne liha juurde. 

 ---

Tegelikult on Side täiesti okei koht. Vist. Ilmselt oluliselt vaiksem ja väiksem kui mõni teine tuntud kuurort, aga kui keegi vajab möllu ja mürtsu, siis küllap leiab sedagi.

Põhiliselt käiakse siin vaatamas vanu kivihunnikuid (ilusad), vanalinna (sellest ma ei saanud aru, see ei tundunud väga vana...) ja ikka nänni ostmas, eks ole. Sadam on ka, selline Harju keskmine.

Vanadest kivihunnikutest rääkides, siis ma juhtusin just siin lugema "Kuusirp kummuli", kus tšehhi rännumehed loomulikult ka läbi Türgi sõitsid. Nende imestus oli suur, kui alles üsna hiljuti alustatud väljakaevamiste käigus sedavõrd hooletult kraamiga ringi käidi. See pilt sobib nagu rusikas silmaauku seda tekstilõiku illustreerima.

      

VIHJE

Mine võimalusel hooaja lõpus. Võimalik, et on hea mõte minna ka hooaja alguses, aga ma ei tea, äkki on siis kaupmehed energiast pakatavad ja ja entukas on kuidagi väga laes? Ei tea. Igatahes see hooaja lõpp oli küll mõnus ja rahulik. Keegi pinda ei käinud, rahvast oli mõõdukalt vähe, trügimist ei olnud, ilm oli mõnus...                          

Kuidas rääkida pakettreisidest? vol. 3

Vihje 10

Türgi jääb Türgiks. Mõni teist on ilmselt lugenud mu hamami-kogemust "Minu lõunamaa" raamatus. Türgi saunale ma seekord veel uut võimalust anda ei suutnud, kuigi see oli hotellis kirjade järgi isegi tasuta :) Türklaste nutikust siiski alahinnata ei maksa. Kui nt Egiptuse hotellides on sageli rannarätikute väljastamine kuskil eraldi letis/majakeses, siis siin oli see spaakeskuse letis. Mõistlik. Mis see tüüp seal letis niisama igavleb, eks ole, las annab rätikuid välja. Annab ka, aga samas muidugi surub sulle spaateenuseid kaela. Meile polnud väga vaja suruda, sest mingit massaaži ma õigupoolest tahtsingi. Minu öelda ei olnud midagi, tüüp pani meile mõlemale prooviks tasuta (ohumärk nr 1!) seljamassaaži. Ise arutame, et no kaks minutit keegi pigistab kaelasooni, ega muud ju ei tehta nagunii. 

Nagu massaažituppa saime, kupatati meid lauale pikali, naised, mustad kui öö, hüppasid selga ja läks lahti. Kuna see pidi olema seljamassaaž (päriselt, nii oli ka meile antud lipikul kirjas, ma ei saanud valesti aru saada), siis ma jätsin lühikesed teksapüksid jalga. Kui naine, must nagu öö, neid mult ära tirima hakkas (ohumärk nr 2), siis mõtlesin küll, et mida hekki. Lõpuks oligi nii, et paar korda surgiti jalatalla all, natuke kintsu ja kanni, selga loomulikult ka, käsivarsi ja midagi ehk veel. Hm, see kõlas nüüd veidi kahtlaselt, aga ausalt, midagi selles mõttes kahtlast ei olnud. 

Olgu, täitsa okei oli. Mööda koridori leti poole astudes juba arutasime, et midagi võiks ju võtta ja...

Kui siis vastuvõtus ootas meid Väga Tähtis Mees, teeklaasid laua peal (ohumärk nr 3! kuigi teejoomine saadab paljusid toiminguid, siis eriti saadab see ärilisi läbirääkimisi), valge paber ees ja pliiats käes. Oli selge, et nüüd läheb jamaks. 

Väga Tähtis Mees üritas proffi mängida, pani meid istuma, võttis letti naised, mustad kui öö, ja lasi neil rääkida, milliseid protseduure meil puha vaja on. Naised olid tegelikult õige napi jutuga, ei teagi, mis keeles pobisesid, nende napi jutu dešifreeris meile Väga Tähtis Mees. Loomulikult oli see kaks korda talla alt kõditamine andnud kohe selge signaali, et me vajame refleksoloogiat (ka sellest olen ma lõunamaa-raamatus kirjutanud). Jalgadele oli üldse veel miskit vaja, millest ma aru ei saanud. Siis muidugi turi ja selg, pinges, hirmus pinges, kiiremas korras on tarvis tegutseda, ja kõik need muud jutud. Näomassaaži oli ka väga tarvis. 

Väga Tähtis Mees kuulas mureliku näoga, mida naised, mustad kui öö, rääkisid, noogutas süngelt kaasa, piidles aeg-ajalt meid silmanurgast, et kas mõistame ikka olukorra tõsidust. Siis lubas naistel, mustad kui öö, lahkuda. 

Edasi hakkas pliiats kribinal-krabinal paberil poognaid keerutama (ohumärk nr ma ei tea mitmes). Mitu päeva veel olete? Ah et kuus. Väga hea, teeme kohe õige paketi. Meie vastu, et me lähme raudselt mõni päev kuhugi väljasõidule. Oh, pole probleemi, spaa on pikalt õhtuti avatud, laekume hotelli ja tuleme siis oma udupeeneid protseduure saama. Mitu korda rõhutas sõna "VIP". No muidugi, me oleme ju seda nägu, et mingi lihtsavõitu paketiga ei lepiks. Sellise VIP-paketi hind kuueks päevaks oleks hooajal üle tuhande euro, aga meil praegu ilgelt veab, no kohe väga-väga-VÄGA veab, saame mingi viissada kopikatega, puhta muidu eest, eks ole. Kui ta nägi, et need lollid eestlased ikka veel ei kilka rõõmust, rõhutas, et pärast protseduure saame kauba peale hamami külastada. Me ei võtnud vedu. Olgu, ka mingit näonaha koorimist saame, seegi VIPidele tasuta. Kui me ütlesime, et raudselt põleb vahepeal nahk ära ja siis nagu massaaži ei taha kohe sugugi, kuulutas Väga Tähtis Mees, et neil on väga erilised õlid, põhimõtteliselt iga häda vastu aitavad, tulgu mul või nahk maha, nemad saavad mulle ikka massaaži ja igasugu trikke teha.

Kui ta viimaks veendus, hapu näoga, et me viie soti eest talla alt kõditamist ja kaelasoonte pigistamist ei soovi, hüppas järsku püsti, podises midagi letitagusele noormehele (minupoolne vabas vormis tõlge: täiesti mõttetud rotid, anna teada, kui järgmised lollid leiad, tšaupakaa), ja tormas minema.

Kas me oma algselt soovitud massaaži siis võtsime? Ei võtnud. Türklaste ja eestlaste arusaam müügitööst kattub võrdlemisi vähestes punktides.

Kas me lahkudes enda üle uhked olime? Ja kuidas veel! Tulla sellisest tungivalt veenvast kadalipust läbi, see ikka tõstab enesehinnangut.

Kuidas rääkida pakettreisidest? vol. 2

Vihje 1

Kui sul ei ole just äärmiselt jäik ajaaken ja/või soov minna kõrghooajal ja/või ebaharilik sihtkoht, siis igatahes võiks panustada viimase hetke pakkumistele. Eriti kehtib see Egiptuse ja Türgi kohta, olenevalt olukorrast vahel ka Kreeka, Hispaania vms sihtkoha kohta. Hind on oluliselt parem ja lisaks on ruumi hinnaläbirääkimisteks. Praegu oli Türki muidugi nii jõhkralt palju pakkumisi, et ma tegin osa eeltööd ise ja siis nende tingimuste alusel lasin reisipakkumiste veebilehel veel omakorda valiku teha. Alati hoiatatakse küll, et hind on mingi varasema ajahetke seisuga ja võib broneerima hakates olla juba tõusnud, aga seekord juhtus nii, et mõni tund varem öeldud hinnast läks veel maha. Sellist vedamist ei olegi varem olnud.

Vihje 2

Ma ei tea, erinevatel aegadel ja mõne konkreetse reisikorraldaja pankroti korral on siin küll igasuguseid õpetussõnu jagatud (et võta otse korraldajalt, mitte edasimüüjalt jms jutud), aga ma sellest väga ei hooli. Reisidega on nagu kindlustustoodetegagi - üks korraldab/pakub teenust või toodet, teised vahendavad. Ja kui minu blondiini loogika ütleks, et otse korraldajalt on soodsam ja edasimüüja kruvib juurde, siis korduvalt on kogemusi, et edasimüüjalt võib saada parema hinna. Sama lugu oli hiljuti ka kindlustusega. 

Ausalt öeldes ma ei saanudki vist seekord päris lõpuni aru, kes oli reisikorraldaja või mis :) Reisi võtsin ühelt saidilt, suhtlema asudes oli näitsiku meiliaadress teise firma oma, korraldajaks oli märgitud kolmas, raha maksin neljandale firmale... Kuni kõik toimib, siis ma väga ei süvene.

Muide, sellel oktoobrikuu lõpuotsa ööl väljus Tallinnast neli lennukit sinna suunda (ma ei arvesta õhtust Istanbuli lendu). Paar neist viimse kohani väljamüüdud, meie oma - ja sellist imet ei ole mul veel elus varem ette tulnud - pooltühi. Põhimõtteliselt said kõik soovijad üle kolmese rea pikali heita. Ärge nüüd kohe erutuge, see ei olnud kuigi mugav, aga siiski - horisontaalis olemine, nii et õnnestus magada.

Seevastu tagasi lennates sellist õnne enam ei olnud. Esiteks, ma ei teadnud, et meile Tallinnasse nii suured lennukid üldse sisse tulevad, seal oli 3+4+3 istmerida, aga kui palju neid ridu oli, seda ma ei tea.

Vihje 3

Ma olen kuulnud, et üldiselt on need reisikorraldajad kõik puha venekeelsed (ilmselt mõni erand on, aga kindel pole). Nii on. Infotundi selles hotellis sattusid küll kõik eestlased ja pigem nooremapoolsed (nagu mina, khm-hm), seega neiu siiski rääkis inglise keeles oma muinasjutu ära, aga ta isegi ei üritanud nägu teha, et ekskursioonidel keegi inglise keeles sulle rääkima hakkaks. Nii et oska vene keelt või kehakeelt.

Lennufirma oli seekord üldse Ukraina oma, nii et kirjad lennukis ja teenindajad ukraina- ja venekeelsed. Ka piiriületusel oli Ukraina passe palju näha, seega võis neil toredasti kodune tunne olla reisida.

Vihje 4

Hotelli valimine on nagunii alati üks paras loterii-allegrii :) Vaatad asukohta ja liikuma saamist. Piirkonnaks olin eelnevalt valinud Side, sellega oli paigas. Liisk langes Sidest Sorguni poole, täna valiksin teise suunda linnakesest väljasõidu vist. Türgi tase on sutike teine, seega nende viietärnised on sageli pigem nagu meie mõistes kolme-neljalised (nagu Egiptiski). Vaatad, et oleks UAI, ehk siis kõik hinnas koos alkoholiga. Siis vaatad ehitusaastat, või viimast renoveerimist. Fotod on neil nagunii alati umbes seitse korda kenamad tehtud, neid ei maksa eriti vaadata. Loed väheke tagasisidet klientidelt. Üldiselt on sellega ka asi muutumatu, ikka on neid, kes ütlevad, et neil oli täiuslik puhkuse, toiduvalik võrratu, söögid imemaitsvad ja tuba ilus. Ja siis on need, kelle jaoks sealne puhkus oli elu jubedaim kogemus.

Vihje 5

Hotell ja rand. Puhkusele minnes mõtled muidugi alati, et ideaalis võiks hotell rannas asuda. Mina mõtlen ka nii. Alati. Seekord mõtlesin ringi. Kui sa oled nädal aega hotellis, kus on ööpäev läbi söök-jook hinnas, siis tegelikult väike jalutuskäik ei tee paha, vastupidi. Pigem tasuks eelnevalt veenduda, et hotellil oma rand on. No et ei peaks hakkama otsima kohta, kust rannale läheneda või mingeid tasulisi lamamistoole ja päikesevarje kasutama. Üldiselt on sellistel hotellidel ka tasuta bussike pandud ranna vahet pendeldama. Meil oli ka. Buss oli küll pärit kiviajast ja ikka päris-päris trööbatud ja näkane :) Jalutada oli meeldivam. Tõsi, teeäärsed ja võpsikud on Türgis ikka üsna prügised, nii et ega see eriline silmailu ei ole.

Kõik hinnas hotellidel on tihtipeale rannas loomulikult ka rannabaar olemas. Antud juhul pakuti seal ka lühendatud menüüga lõunasööki, no et sa ei peaks hakkama lõunatamise pärast vahepeal rannast lahkuma. 

Rannas mingit suuremat silmailu oodata ei maksa. 

Vihje 6

Meie hotell sattus juhuslikult 16+. Ja sa nüüd mõtled, et hm, vaikus, rahu, täiskasvanute värk. Mõtle uuesti. Ka sellises hotellis on meelelahutajad palgatud. Ka sellises hotellis pannakse tümakas üürgama. Ka sellises hotellis võivad olla liutorud jms. Lisa siia veel alkohol, ja sa mõistad. Tõsi, valdavalt oli Venemaa avarustest siiski võrdlemisi viisakas rahvas. Kakluseks ei läinud, räuskamist ei olnud. Paar usinamat klaasitõstjat küll tekkisid nende päevade jooksul, kelle puhul oli huvitav mustrit jälgida: kaks kuni kolm korda ööpäeva jooksul suutsid nad end jalutuks juua, vaikselt talutati tuppa puhkama, mõne tunni pärast olid vagurad tallekesed taas klaasi tõstmas. Mis öösel ööklubis toimus, seda ma ei tea.

Türgis viibimise ajale sattus ka Türgi Vabariigi aastapäev. Kui muidu kõlas basseinide juures üsnagi pooleks vene ja lääne muusika, siis sel päeval lasti türgimaist mussi ikka ka. Tossu- ja vahupidu peeti loomulikult ka. Instagrami ilupiltide jaoks poseerijad olid mitu tundi kohe hõivatud.

Fuajeesse löödi ka õhupallid ja lipud püsti. 

Vihje 7

See on küll vana tarkus, aga olgu üle korratud: astu hotellist välja ja võta väljasõidud/ekskursioonid tänavalt. Hind on umbes-täpselt kaks korda odavam. Ennemuiste rõhuti reisikorraldajalt ekskursiooni ostes võimalusele saada eestikeelne giid või vähemasti, et omamaine reisisaatja oli tõlgiks kaasas, aga seda imet juhtub vist täna ikka väga harva. Transfeeri pakuvad nad kõik nagunii, nii et ka see ei ole argument kodumaiselt reisifirmalt ekskursiooni võtmiseks. 

Vihje 8

Mõneks türgipäraseks lisanduseks võiksid samuti valmis olla (Egiptuses sama). Meil oli Rohelise kanjoni väljasõidul teada, kuhu lähme, mida näidatakse, söögi-joogi teema niisamuti, aga tunnike Dickmani tekstiilisaalis (Dikmen tekstil) oli ometi "üllatus". Igale bussitäiele erinevat värvi kummipael ümber randme ja siis kassas ostu juures see registreeriti. Väga kiire ja tõhus viis pärast igale giidile tema osa välja maksta :) Aga see see lõunamaine äri juba kord on. Hea, et vähemasti enam vaibaäridesse ei veeta, äkki nad on viimaks aru saanud, et kui palju neid turiste ikka on, kes viitsivad, vaibarull kaenlas, koju lennata.

Manavgati jõgi on linnast väljas täitsa kenake, aga linnas sees hulpis seal kõige mitmekesisem prügi väljanäitus.

Vihje 9

Kuna ma ise apteegiturismi ei jõudnud/viitsinud eriti harrastada (nagu öeldud, üsna viimase hetke minek ja kehv ettevalmistus), siis astusingi sisse vaid kahte. Teistele minusugustele laustumbadele teadmiseks: Eczane (punase kirjaga). Olgu öeldud, et hindu loomulikult väljas ei ole. Praegu teemasid lugedes tundub, et see on normaalne. Lisaks, lõunamaale kohaselt, hinnad võivad korralikult varieeruda. Jään hetkel vastuse võlgu, et kas ka apteegis peaks tingima :) 

Nii et kellel apteegiarved neelavad märkimisväärse summa igakuisest eelarvest, siis soovitan soojalt enne minekut eeltööd teha ja (seaduse piires lubatud) kotitäiega naasta. Tasub ka märkimist, et apteegis ei ole ainult ravimid (nagu meilgi), vaid apteegikosmeetika, vitamiinide jms valik on päris üüratu. Tehke eeltööd ja nautige soodsa(ma)id oste.

Kuidas rääkida pakettreisidest? vol. 1

See on mu jaoks alati nii keeruline olnud. Mitte et ma neil üleliia palju käinud oleksin. Vist viies kord, kui ma ei eksi, ei, kuues ikka. Ma tunnen, et ma võin vajadusel täitsa viisakas ja malbe olla :) Aga ma võin ka, noh, ütleme siis nii, et... aus olla. Ja ma annan endale täiesti aru, et kõige olulisem on minna sinna ettevalmistunult ja õigete ootustega, siis on kõik priima. Kogenud paketikatel käijad ilmselt teavad kõiki neid nüansse juba mingi sada aastat, aga need, kes ei ole käinud, neil on ehk siiski natuke tolku sellest jauramisest siin. Lisaks jääb see loodetavasti mulle tulevikuks meelde, kui mingi 5+ aasta pärast peaksin uuesti minema.

Nii et teeme siis täna ausalt ikka või?

Ma olen Türgi kuurorte üldiselt vältinud. Seni edukalt. Tõsi, võrreldes Egiptuse puhkusepiirkondadega pääseb seal kergemini ringi liikuma, on natuke rohkem ümbruskonnas teha ja kohalikku elu näeb veidi ka. Aga ainult veidi. Ikka turist turistis kinni on see elu. Kehtib euro, jutt kõik vene keeles - nagu ei oleks Tallinnast ära läinudki. Olgu, ilm on soojem. Ja kaup on odavam. Eriti tuleb nutt peale apteegis ravimeid ja hügieenitarbeid vaadates (nagu ennevanasti Saksamaal, kus pakendid olid nii mitmelgi asjal neli korda suuremad kui meil müüdavatel, ent hind isegi odavam kui meie minikogustel).

Aga natuke teise nurga alt kaubandusest rääkides, kas te teadsite, et keegi on Eestis ülihead reklaami teinud mingitele kindlatele toodetele. Et sealt Türgist muidugi ostetakse kaasa ravimeid ja riideid ja kotte ja ehteid, sõnaga, sellist üldist kraami, aga siis levivad veel ka kindlad tooted, mida tuleb tuua. Ma selles maailmas hästi ei orienteeru ja olen täiesti pimeduses kobanud, aga juhuslikult mind paar kuud tagasi küünetehnik valgustas ses osas. Arvasin, et mingi tema eripära, aga ei, teiste reisijatega suheldes selgus, et kõigil on üks ja sama eesmärk. Bioxcini ripsmeseerum. Marvise valgendav hambapasta. Bioxcini šampoon. Nüüd ma siis tean, miks Türgist naljalt käsipagasiga ei tulda :) 

Kui sa tahad mugavat ja turvaliselt igavat reisi, siis peaks ilmselt valima premium-klassi pakettreiside hulgast. Alates poolteist tuhhi nägu on tase natuke teine. Iseasi, kes see tahab Türgi või Egiptuse leboreisi eest sellist hinda välja käia :) Mina mitte. Asi on põhimõttes. Ma leian, et alla viiesaja nädala eest maksta on inimõigus. Selle sees võiks olla lend+transfeer+majutus+kõik hinnas söök&jook+tasuta WiFi+tasuta rand jms. Tegelikult oli oktoobri lõpus võimalik minna ka nädalaks 300+ euro eest. Siis peab muidugi hotellis arvestama aga ka igasuguse kontingendiga. Tasuta teenuseid on samuti vähem.

Kes mulle kunagi rääkis, et oktoobri keskpaigast hiljem Türki minna on täiesti kuul pähe, eksis rängalt. Päevane temperatuur oli oktoobri viimased päevad ja novembri peaaegu esimene nädal stabiilselt +25 - +29. Kui kukub päike, kukub ka temperatuur, aga õhtul pimedas on mul sellest üsna ükskõik. Vihma ja äikest oli vaid ühel hilisõhtul, päevasel ajal ei kordagi. Tuulega ka teemat ei olnud. Ütleks, et temperatuur oli mõnus ja paras. Pilvevina oli ka vahepeal, aga see oli selline, et ei seganud ei päevitamist ega ujumist. 

Rahvast on ilmselt veidi vähem, mõni resto ja poeke on ehk ka juba suletud, aga avatuid oli ka ülearugi. Ekskursioonid toimuvad nii maal kui merel, elu käib. 

Vaated seitsme päeva jooksul on umbes sellised: