Väga sümpaatiline lugemine. Ilukirjanduse kastmes ajaloolõiguke Leonardo da Vincist endast, tema tegemistest, ümbritsevast elust ja kaasaegsetest. Ega siin midagi uut tõdeda pole - mitte muhvigi pole muutunud. Jumalad ja ebajumalad olid vähe selgemad (kuigi mitte alati) kui tänasel päeval, aga silmakirjalikkus ja mahhinatsioonid õilmitsesid muidugi ka siis. Ja juhtus sedagi, et esmalt pandi tuli otsa või nöör kaela ja alles siis hakati mõtlema, no umbes nagu täna nende tühistamiste ja asjadega.
Nii et kui sul peaks olema tahtmist sukelduda Milano (ja ümbruse) rikaste ja ilusate, aga mitte ainult, ka vaeste ja koledate, ellu, siis anna tuld. Koledad, muide, olid sama olulised kui ilusad. Messere Leonardo kaardistas võrdväärse innuga nii ühtesid kui teisi, väidetavalt. Kui tahad ühes meistriga nokitseda "Püha õhtusöömaaja" kallal, flirtida avastamisjärgus mehhaanika saladustega (saatanast!) või hoopis võtta ette võluva Mona Lisa, siis see raamat võiks sobida.
Täitsa mõnus lugemine. Triloogia kolmas osa tuleb tänapäevale veel lähemale, nii et see peaks veelgi puudutavam olema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Sõna sekka