Huvitav segu. Võimalik, et seda reklaamitakse spiooniloona, igatahes kui nii, siis mitte klassikaline spioonilugu. Tõsi, valenimega ameeriklanna Sadie üritab infiltreeruda erinevate tööülesannete tõttu erinevatesse rühmitustesse. Raamatu põhiloos on selleks üks Edela-Prantsusmaal toimetav kommuun, mis naise tööandjale teadaoleva info kohaselt peaks üritama teatavat laadi sabotaaži suurte veehoidlate rajamise vastu.
Selle ülesande käigus saab lugeja kulgeda idüllilisel Guyenne´i oru maastikul, nautida peategelase vaimukaid teravusi ja isemoodi mõtteid. Mulle need, kusjuures, meeldisid :) Mingit läilat romantilist liini ei olnud jõuga surutud, mille eest samuti kiidan; oli olemas puhtalt fiktiivne kaaslane (kes ise küll paraku seda ei teadnud, et ta fiktiivne on) ja kommuunist pärinev seksisemu.
Ja siis lisaks veel, et lugeja ka oma silmaringi võiks laiendada, omab meie salaagent Sadie juurdepääsu e-kirjadele, mida läkitab veerandsada aastat tagasi pooleldi koopasse elama läinud (ja eelpool mainitud kommuuni asutaja Pascali vaimne teejuht, kaudselt) Bruno Lacombe kommuunile. Ei, need ei ole sõna-sõnalised kirjad (mida ma isiklikult raamatutes peaaegu et üldse ei armasta), vaid sellised parajalt doseeritud ümberjutustused-mõtisklused Sadie kastmes. Nende teemaks on suuresti eelajaloolised inimlased, valdavalt neandertallased. Oli päris huvitav ja igavaks ei muutunud.
Mulle väga, no kohe väga meenutas kohati Houellebecqi stiili. Nii et kellele on meeldinud H., siis julgeks ka Kushnerit soovitada. Mõlemal on oskust ja julgust olla ühiskonnakriitiline, mõlemad oskavad ilukirjanduslikku teosesse põimida huvitavaid tähelepanekuid, ja üldse, hoiavad külges.
Mulle meeldis.
PS. Eelnevad read olid mul kirjutatud enne raamatu viimase lehekülje sulgemist. Suht lõpuosas tõmbas tähelepanu üks kõrvaline ja vaid paaris lõigus esinev tegelane, kes viiski otseselt mõtted Houellebecqile (kindel ei ole).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Sõna sekka