Ma olen viimasel ajal palju vetsuteemadele mõelnud. Suure osa elust elasin ära nii, et ma eriti ei käinudki avalikes tualettides. Viimasel ajal olen rohkem käinud. Ühel päeval, kui oli juhtunud kokku juba kolm või neli korda, et enne mind olid potis pidurdusjäljed ja ma käitusin nii nagu sellistel puhkudel ikka - võimaluste piires koristasin jäljed -, siis jäin mõtlema, kuidas teistel kombeks.
On ju nõme kellegi teise järelt koristada (ma teen seda niigi suvi otsa, see on okei, muul ajal hästi ei viitsi). Samas kui ma astun vetsuboksist välja ja jätan selle endisesse seisu, ehk üsna s...seks, siis minu järel sinna astuv tüüp ju mõtleb, et mina lasin kõik täis. Ja olgem ausad, Eesti on piisavalt väike ja paljud kohad nii väikesed, et üsna kergesti on kohe teada, et mõelda vaid, see kodanik X tuli kabiinist ja pott oli p...e, on ikka räpakoll.
Nii et ma küsin päris otse ja ausalt (ja õnneks on teil endiselt võimalus ka anonüümselt vastata, päriselt, ma ei näe, kes teist vastas) - kuidas käitud sina, kui sisened WC-sse, kus pott on eelnevalt räpane? Jah, võib ka välja tagurdada. Alati ju ei saa.
 |
| Üks vetsupilt Balilt |
Kui pott on ikka räpane-räpane siis võimalusel tõesti tagurdan välja. Kui selle konkreetse poti kasutamine on ainus võimalik viis keha kergendada ja järgmise võimaluseni oodata ei saa siis kasin poti, kasutan ja enne lahkumist veendun, et järgmisele jääb võimaluste piires "kultuurne" olukord. Esiteks seesama, et järgmisena tulija ei peaks si**ajaks mind ja ega ise ka rõvedat paika kasutada ei taha.
VastaKustuta