Urmas E. Liivi dokid on mulle ikka meeldinud, lööge või maha. Ta oskab portreteeritavaga ümber käia nii, et päris kätel ei kanna, aga mutta ka ei tambi. Küsib teravaid küsimusi, näitab ehedaid kaadreid, aga päris kollane sopp ikka ei ole. Ja nii mõneski kohas võib nentida, et töö on tellija materjalist.
Ehe Eesti elu.
Eile vaatasin Klasi doku otsa veel teist korda üle ka "Minu kallimad". Meeldis endiselt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar