Raha ja pulmad

Suhtun mäluasutustesse igati soosivalt (raamatukoguinimesena teisiti see olla ei saakski), kuid jalad muuseumide juurde mingil põhjusel üldse ei taha minna. Võib olla, et põhjust tuleks otsida õnnetust põdratopisest Viljandi muuseumis, mida kooliajal tuli külastada... Uute tutvuste tekitamisel võiks abiks  olla muuseumikaart. Üsna pessimistlik ma ju olen, sest novembris ostetud kaart sai aktiveeritud alles täna, eks seegi näita miskit. Enese motiveerimiseks jätan blogisse külastustest märgi maha ja kui aasta pärast on siin vaid paar märget, eks ma siis häbenen nurgas. Lisan iga külastatud muuseumi juurde ka täispileti maksumuse, et kui hästi läheb, khm-hm, siis saan aasta pärast nentida mäherduse varanduse olen kokku hoidnud.

Ma ei tee mingeid pikki tutvustusi, seda võib iga soovija ka kodulehelt lugeda. Pigem viskan mõned märksõnad, mis mind kõnetasid või mis tunduvad meelde jäävat. Või tänasele päevale kohaselt - mis panid kätt telefoni järele haarama :)

1. Ajaloomuuseum (pilet: 13 eurot)

Meeldis kaheksaminutiline lühifilm, mis võttis kokku Eesti ajaloo. 

Jään praegu vastuse võlgu, kas see oli näitus või püsiekspositsioon, aga igatahes näitas see mõnede esemete muundumist läbi ajaloo. Jalatsid, peakatted, kirjutusvahendid, söögianumad.

Mündid on samuti põnevad ja... ah, no kui vaatad seal klaasi all ja sahtlites rahatähti ja kui mitmed neist on jõudnud käibel olla ka minu elueal, siis... las ta jääda. Mul on, muide, rahakotis igapäevaselt kogu aeg kaasas 1981. aasta viiekopikaline :) Täielik ajalugu juba.

Gildi pidude ajalugu oli ka huvitav. Tundus, et seal keldris oli isegi veel veiniaroome tunda, aga see võis ka soovmõtlemine olla :) Igatahes pidutseda nad oskasid. Allpool ka paari sõnaga pulmadest.

Suurgildi hoone ise on muidugi ka vaatamisväärsus, mõnus kolada. 

Üks näitus, mis küll tänasega lõppeb - "Arheoloogilised välitööd Eestis 2024" - oli ka põnev. Leidsin sealt näiteks nii Sarve kui Männimäe. Männimäe uuselamurajooni rajamisel kopamehe kaevetöödel ette juhtunud matmispaik leidis kohalikus ajalehes kõvasti kajastamist. Oli vist nii, et selle matmispaiga osas polnud kohalikel ajaloomeestel-naistel isegi mitte kahtlusevirvendust. Kena lugu küll, kui arvestad, et varsti kolid oma tutikasse taresse sisse, aga siis leitakse, et su tulevase kodutänava all on iidamast-aadamast kalmistu. Jätkulugudega kursis ma pole, et kui palju ehitus venima läks seepärast või mis seis seal praegu üldse on.

Sarve leiuga ma kursis ei olnudki. Nii et, näed sa, tasub küll muuseumisse minna, saad teada, mis naaberkülas eelmisel aastal juhtus :)

Küttesüsteem kui igati aktuaalne teema huvitas mind loomulikult ka. Päris nunnu katlamaja, ütleks ma.