Mul on ka televiisor

Läksin Kristalli juurde kommenteerima, aga siis mõtlesin, et jätan siiski siia märgi maha, ehk siis tulevikus midagigi muutub. Ma nimelt vaatan ka telerit. Palju. Või noh, kuidas öelda, jah, ikka vaatan jah. See ei käi mul lihtsalt tuppa astudes automaatselt taustaks, käima läheb ikka siis, kui midagi tarvis vaadata. Samas tunnistan, et suurem osa sellest nn vaatamisest ma samal ajal ka loen raamatut. Et kui aega juba raisata, siis ikka kahel rindel korraga, eks ole :) Mingil põhjusel ei tule mulle lihtsalt meelde nähtust kirjutada. Sest seda probleemi, et telerist nähtu minus mõtteid ei tekitaks, seda küll ei ole.

Ja ma kinnitan, et maailma üks paremaid leiutisi on see järelvaatamise asi. Kõik, mis on igav, kerid aga tuimalt edasi. Suurem osa saateid on seega keskmiselt 15 minutit :)

Mida ma vaatan? Igapäevaselt "Kahevõitlust" ja "15 küsimust", "AK-d", viimasel ajal ERRi uudiste kallutatuse tõttu midagi veel lisaks. "AK" puhul armastan eriti nende pooleseitsmeste kultuuriuudiseid. Kui ei tea, kas ühte või teist etendust ikka minna vaatama, siis sealt saab kerge visuaali ja meelsuse kätte.

Esmaspäeval kerin läbi Lusti Katrini, mõnikord ka Libe Taavi (mõlemad samal põhjusel, miks ma hiljuti lugesin Malluka ja JP šedöövreid). Vahel Osooni, eriti kui on Hiiumaad näidatud. Ah jaa, hiljuti oli Prillitoosis Kaevatsi Endlist lõik, kahjuks ei tulnud Endli äge jutt seal päris hästi esile, aga tore oli ikkagi. 

Teisipäeval kerin läbi "Laseri" ja "Täistunni". Kõik teemad neis ei kannata vaatamist, aga mõni toredake juhtub sekka ikka. 

Kolmapäeval "Pealtnägija" ja "Rooside sõda". 

Neljapäeval on aeg "OP-i" käes, viimastel aegadel ka Margna ja Jõekalda reisisaade. 

Reeded on võrdlemisi tühjad olnud (ilmselt on mõeldud, et kõik normaalsed inimesed lähevad öökluppi), praegu on ette sattunud see mingi aastakäigu saade, mida juhib Margus Saar. 

Laupäeval, hoidke nüüd tooli käetugedest kinni, vaatan ma "Eesti mängu" ja "Õnne 13" :) Tõsi, viimase ajal kaldun rohkem raamatu poole, aga mul on siin kodus üks Andra Teede fänn. Üks nädal jäin ka seda uue sugulase saadet vaatama, mida ma muidu silmaotsaski ei seedi, aga Nüganeni oli tõepoolest huvitav kuulata. Kui algab uuesti Normeti "Öökülaline", siis seda vaatan ka kindlasti, see nädal hakkab. Kui tuleb Henrik Normanniga saade (vist ongi see laupäev), siis loodan Hiiumaad näha jälle, ta siin lähedal müttab.

Pühapäevaga on ka segased lood. Vanasti veel "Kuldvillakut" ikka vaatasin, aga sealsed küsimused on kohati piinlikult teise bee tasemele läinud. Kaootiliselt olen neid suuremaid saateid vaadanud, hääle- ja näosaated siis, aga mitte muidugi kõiki järjest. Nende viga on see, et ei kannata samal õhtul vaadata, vaja on ju reklaamipauside ja "kohtunike" mulisemise edasi kerimiseks varuaega, ehk et saade peaks olema peaaegu lõppenud. Siit koorus nüüd ka tõde, et neis saadetes ma vaatangi valdavalt laulmise osa.

Sekka juhtub ka muid saateid, "Plekktrumm" (kui külaline on huvitav), mõni teemaõhtu saade, mõni intervjuusaade, hea dokk jne. Näiteks Suka juubeliintekat vaatasin ka mingil valel päeval järele. Ise olin veel kuri, sest fb-s nägin, et pühapäeva õhtul lubati tegelikult "Metsikut Lõunat", mida ma käisin küll kinos vaatamas, aga tahaks veel korra vaadata, aga see oli vist siiski telest ära korjatud.

No vaat kui hea, et Kristallkuul otsa lahti tegi, sain inventuuri tehtud. Ma päriselt uskusin, et vaatan umbes kolme saadet paaril õhtul nädalas, tegelikult vahin ikka liiga palju ekraani. Samas ma jah mingeid Hollywoodi filme ei vaata, nende pealt võidan jälle aega tagasi.