Esmalt lühidalt: see on lugemissoovitus väheke küpsemas eas naisele.
Teiseks hoiatus: ära otsi raamatut kaubandusvõrgust. Ma ei mäleta, kus mina seda esmalt märkasin (ilmselt Esteri ilmuvate teavikute hulgas...), aga mäletan, et oli äärmiselt nörritav minu suutmatus leida tutvustust või kaanepiltigi - mis salapärane kraam :) Raamatukokku see siiski tuli, kuigi praegu vaatasin, et üle Eesti on siiski eksemplare väga nirult. See on vist Swedbanki toel ilmunud, aga miks siis levi maha on tõmmatud, ei tea.
Lessing on mu jaoks... jää ja tuli üheaegselt. Tema stiil on ühest küljest nii rahulik, nii kammitsetud, nii malbe, aga siis äkki, selle suure rahu varjus tekib mingi intensiivsus ja pinge. Seekord niisamuti. Kusjuures olgu hoiatatud, et originaal on ilmunud 1973, seega naist ja tema rolli ema ja abikaasana tuleks vaadelda sellest punktist. Siiski-siiski, kohati mõjub väga tänapäevaselt ja unub endalgi, et see on teisest ajast lugu. Ehk siis 45aastase naise lugu, kelle abikaasa on läinud mõneks kuuks tööle teisele poole ookeani ja kelle neli last on täisealised ja enam-vähem pesast lennanud. "Umbes kakskümmend aastat naine ja ema olemist olid ta seadistanud nagu masina" - kuidas sellest seisust nüüd edasi minna?
Esialgu tundub, et Kate kaldub sügavatesse mõtisklustesse oma olukorra üle ja et ega siin suurt midagi juhtuma hakka, aga ära lase end nii kergelt petta, hakkab küll juhtuma :) Ühel hetkel pühkisin isegi silmi, et oot-oot, kuidas see ontliku keskklassi koduperenaise elu nüüd sellesse punkti jõudis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar