reede, 15. märts 2024

Kullakoti kamp / Rannap

Ma ei tahakski õigupoolest midagi öelda, aga lugemise väljakutse tõttu vist siiski peaks. 

Raamat on ilmunud 2022, aga millal täpselt kirjutatud, keeruline öelda. Ilmselt oluliselt varem, ehk isegi jupiti pikema aja jooksul, sest tänasel päeval lugedes on see ikka paras segapuder. Kahtlustan, et kirjastamisotsusele aitas kaasa õilis mõte tähistada Rannapi esimese raamatu ilmumisest möödunud 60 aastat...

Lugu on äärmiselt naiivne ja mõneti segane. Siia on põimitud teine ajaliin, mis minu vähese aru jaoks vaheldus kohati segaselt (kord nagu unenäod, siis jälle vanavanemate meenutused, millal mis ei saanudki alati aru), aga ehk lapsed (mis vanusele see üldse võiks mõeldud olla?) mõistavad paremini. Põhiliin võiks asetuda kuhugi 1990ndatesse... Multifilmi "Eine murul" mainitakse, kroonid-koidulad käivad ka läbi, tühjaks jooksnud kõrvalisse asulasse võileivahinna eest korteri või maja ostmine on teemaks, niisamuti Soome tööle minek... 

Perepoeg, kes kodumaale maha jäetakse, asub siis majakest kõpitsema. Suve jooksul tulevad teisedki odavalt korteri ostnud tüübid kohale, nende hulgast leiab nii meeldivamaid kui ka ebameeldivamaid tegelasi. Kui on peatükid uue sõbraga metsas matkamisest, siis oleks nagu täitsa lasteraamatu masti lugemine, väike hariv moment kenasti juures. Samas viskab sekka mingeid murdekeelseid ja tissi-tätoveeringuga õllebaari tegelasi, kes nagu ei klapiks siia... ei tea. Kohustuslikest elementidest leidus ka pilke vastassoole ja legend peidetud varandusest, mida siis jahtima asuti. 

Ütleks, et üldine pilt on kuidagi hästi vanaaegne, aga samas viskab sekka kaasaegsemaid detaile, see tekitab lugedes lühise. Aga noh, vahel on selliseid raamatuid ka tarvis.



---

See tuletab mulle meelde, et käisin esmaspäeval kontserdil, kus heli oli pehmelt öeldes täiesti pekkis, ühel kitarristil oli ka kontserdi esimesel poolel mingi jama, valgustaja pani ka vahepeal päris metsa omadega ja solist laulis mööda (see-eest oskas ta kätega väga, khm-hm, kunstiliselt vehelda, asi seegi). Igatahes leidsid mehed, et pärast selle solisti Moonlight Shadow esitamist tekkis neil vastupandamatu soov Länikule lilled viia. Mul on pärast kõnealuse raamatu lugemist samuti soov nii mõnelegi varem ehk teravalt kritiseeritud lastekirjanikule lilled ulatada. Tõsi, kontserdipilet maksis 99 eurot, raamatu võtan raamatukogust, seega materiaalset kahju ei kanna. Elu-eluke.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar