Lühikesed lookesed Karlova tekkimisest ja sealsetest tähtsamatest maamärkidest (kino ja teater ja sadam ja kunstipood ja baarid). Iga karlovlane tunneb kindlasti need majad ja puud ja käänakud ära, samuti need inimesed, kes Karlovale oma näo annavad (Simone, Marge, Mait, Mann jt).
Iga minuka lugemise järel on mõttekoht, mida uut ma teada sain? Seekord olid selleks kahekordsed puukuurid, ja oi, neist ma oleks küll tahtnud rohkem lugeda! Päriselt. Et kas käiaksegi "teisel korrusel" puude järel - aga kuidas? Redel, trepp? Kas see on sees- või väljaspool? Ja kas siis loobid puud alla ja siis korjad sülle/korvi või tuled puukorviga ülevalt alla? Tõsi, ma läksin nüüd uuele ringile raamatut tudeerima ja leidsin pildilisast ühe allkirjata foto, mis vist peaks seda nähtust illustreerima. Igatahes väga põnev teema!
Loomulikult erutas mind ka paadinaise elu, aga sellest liiga pikalt ei saanud ilmselt kirjutada, sest see oleks väljunud "Minu Karlova" piiridest, ent tore siiski teada, et Karloval nii vägev sadam on.
Raamatu pärliks olid humoorikad seigad Toomas Lungest. Eks see ole juba vana trikk, mis mingil põhjusel alati jube hästi töötab :) Paned abikaasa tanki ja juba lugeja pupsub naerda. Olgu selleks algusaegadest imestus, et vaene Toomas, kes elabki iga päev Tartus, kus pole isegi merd ja on nii aeglased inimesed. Või siis poolpaljas Toomas tamburiiniga aknal kajakaid peletamas (foto oleks pildilisas võinud olla, kui te minu tagasihoidlikku arvamust küsite). Või Toomas, kes pakkus end lasteaeda koristajaks, kui vaid Inga poeg sinna koha saaks. Neid pärleid oleks võinud samuti rohkem olla.
Igatahes on lisaks Supilinnale nüüd Karloval oma tore raamatuke olemas - milline linnaosa järgmiseks?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar