Linda Vista / Endla

Kui juba Pärnus paadialuse elu sai nii mitu päeva proovitud, siis tundus sobilik ka teatrisse põigata. Kuskil intervjuus olin suve alguses tähele pannud, et Endla jääb sel suvel majja edasi mängima. Tundus sobilik, sest ega neid suvelavastusi taga ajada hästi viitsikski. No ja siis see ilmategur ju veel ka.

Valikus oli ühel õhtul suure saali Normani-tükk, mõtlesin, et äkki liialt palagan. Järgmiste õhtute Küüni etendused olid välja müüdud, aga nagu ma ikka teisi õpetan, siis - vaata mõni tund enne algust müügisüsteemi. Või mine kassasse. Mingi kell ju maja oma bronnid ikka vabamüüki lastakse. Nii oligi. Sai nii Linda Vistale kui ka oleks saanud järgmise päeva Merrevaatele. Neist esimesele läksin, teisele ajasin sõrgu vastu, jäingi ajama. Mõni mees poodi vett ostma minnes siiski helistas, et ei suuda ei öelda ja vist ikka läheb teatrisse :) Olgu öeldud, et kui Linda Vista talle veel meeldis, siis Merrevaade jäi sellestki lahjemaks. Küll on hea, et ma otsustasin paati jäämise ja raamatu kasuks (vahel teen ma elus ikka õigeid otsuseid ka).

Linda Vista mind lõpuni päris veennud. Teema oli hea: viiekümnene äsja lahutatud mees lahkab senist elu ja proovib uusi tutvusi luua, või vähemasti tema sõber oma naisega püüab teda tagant nügida. Täiesti maiuspala ju! Ma enne merele minekut just lõpetasin osalt sarnase sisuga raamatu ja sellest saab ilmselgelt mu tänavuse lugemise esikümne rasvane kandidaat. Aga selles lavastuses... Anderson mängib seda tüüpi, mida ta kogu aeg mängib (äkki ta ei mängigi?). Mees-Rämmeld mängib sama tüüpi, mida alati. Nais-Rämmeld oli üllatavalt sümpaatne, möönan. Avandi oma ullikest tegelast mängis ju hästi, aga tervikule see juurde ei andnud (selles peaks siis teksti autorit muidugi süüdistama, vist). No ja nii edasi.

Ja pikale oli ka see jauramine venitatud. Oleks kogu lavastusest tunnikese ära näpistanud, oleks tihkema piruka saanud. Aga praegu kolm tundi ja kümme minutit, nomaitia. Tõsi, piletite hinnad on Pärnus vähe teised, seega nördimus oli ka tiba väiksem.