Seekord sai kaasa väga sobilik lektüür. Need mõned päevad mõnel ruutmeetril loksudes oli just paras mõtiskleda kodu tähenduse üle. Kas kodu on kinnisvara või tunne või kui kiiresti uude kohta asudes tuleb üle huulte sõna kodu... Lisaks kirjutab Mayes kuidagi eriti suvesulnilt (nii et kui ma lugenuks raamatut veidike varem, oleks julgelt suvelugemiseks soovitanud).
See on siis see Toscana-Mayes, ma igaks juhuks tuletan meelde neile, kes tema viimaseid eestindusi pole enam lugenud. Mingit tema eelmist naisteromaani sirvisin, aga üldse ei läinud. Samas see, kuidas ta kirjutab iseendast ja argistest asjadest, istub mulle hästi. Nüüd on teemaks kodu. Mayes jutustab enda erinevatest kodudest ja nende leidmisest. Tõsi, eks need osariigist osariiki kolimised segunesid kohati kirjuks virvarriks (süüdi ilmselt minu USA-leigus ja võhiklikkus sealse geograafia osas, tunnistan), ent võluvad arhitektuurilised detailid, hetked köögist ja iluaiast korvavad kõik kuhjaga.
Edasi tuleb muidugi Itaalia :) Imeline, mis seal ikka öelda - lõhnad, maitsed, inimesed. Tulevad ka pikemad reisid ja peatumised, mõttemängud teemal "aga kui ma elaksin siin". Muide, kas teie ka reisil olles mängite selle mõttega? Mina seisatan küll kinnisvarastendide ees või siis mõnes eriti hingepaitavas kohas ja kujutlen end sinna. Lisaks oli päris tore peatükk sõprade kodude galerii.
Nii et toidu- ja aiasõbrad, reisi- ja kirjandussõbrad - nautige!
PS. Kraam on suht värske, läbi käis ka koroona-pandeemia.
PPS. Ilusat pidupäeva ja pikka iga meie Eestile!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar