Jaapanlaste lugemiseks peab hetke väga valima. Nende veidi nurgeline jaa hakitud stiil ei tõmba mind just iga kord käima (ma ei olnud sel raamatul esimene laenutaja, aga lehed olid nii kanged ja murdmata, et kahtlustan, et eelmised lugejad jätsid üldse pooleli:)). Seekord lugemine sujus. Ma ei hakka seda rahvast ja kultuuri ilmselgelt kunagi mõistma, see jääb mulle kaugeks, võõraks, segaseks. Minu piiratud mätta otsast vaadatuna koguni mingil määral perversseks ja masendavaks. Olgu siis nii.
On noor naine, kes töötab hostess´ina, tööst vabal ajal elab oma üksildast ja emotsioonitut elu. Suhted ema ja sõpradega on, nagu need on. Ema haiguse ja surma järel püüab mingil määral elu teistele rööbastele juhtida. Sellest, et ta töölt ära tuli, peaks lugeja vist välja lugema, et see tal ka õnnestus... Samas ei näi edasine siiski kuskilt otsast jätkusuutlik olevat (või pidada jätkusuutlikuks saadud paberkotti rahaga, ent kauaks...), lisaks suhtlus mingi teise host´iga, kellega koos juua ja magada.
Selline möh-lugemine. Samas kinnitan, et lugesin "valu ja vaevata", nii et ju miski selles tekstis mind köitis, aga jah... Lühike tekst, nii et lugeda soovitan igatahes. Erinevus rikastab ja kõik need muud loosungid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar