Alapealkiri "Kummaline teadus sõdivatest inimestest" ütleb juba ise, et raamat ei keskendu niivõrd relvadele ja rünnakustrateegiatele kui... nojah, millele siis? Ütleme siis nii, et põnevamale ja ilmselgelt vähem räägitud osale sõjast.
Mida selga panna? (ma ei teinud praegu nalja) Mida teha tagumise otsa lekkega? (ja mõeldes riikidele, kus sõditakse, sealsele kliimale, hügieenile või ka sõjaolukorrale, siis uskuge mind, tüübid lekivad seal ikka täitsa korralikult) Kui õhku ei lenda vaid jalad, aga natuke rohkemgi... millest ja kuidas peenis uuesti üles ehitada? (muidugi soovitavalt nii, et see ka funktsioneeriks) Või näiteks haisupommi teema... ma vist ei olnudki mõelnud, et see on nagu mingi täiesti tõsiseltvõetav valdkond, mida uurida ja kasutada. Mis on siis haisude kuningas? Ja kui palju mõjutab haistmist kontekst... Ja kui valmistadagi ideaalne haisupomm, siis, taevake, keegi peab seda ju ka transportima ja selle õigel hetkel ja õiges kohas kasutamisega on ka ilge jama...
Nii et fekaalid, higi, okse, haisud, ribadeks genitaalid, rõivad, ent ka veealused jamad, hairünnakutega toimetulek, müra, vaglad (tänuväärsed tegelased vigastuste puhul), arstitöö tule all. Kuidas kõike seda uuritakse, vigadest õpitakse, võimaluste piires valmistutakse, uusi ja paremaid asju välja mõeldakse jpm.
Äärmiselt põnev ja mu meelest hirmus hea ja lobe tõlge.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar