Teekond Méxicost Setomaale / Rendón

Mehhiklanna kolib 2014. aastal Eestisse, ees ootamas doktorantuur ja selle kõrvalt töö. Hiljem hakkab vist siin meeldima, läheb mehele ja ostab maamaja Setomaale. Kõik see kokku kõlab põnevalt, lugeda enam nii põnev ei olnud. Püüan põhjuseid leida, aga kindel ei ole. Äkki oli asi tõlkes, mis tõmbas teksti ladususe nulli? Või toimetamises? Sest iseenesest on ju põnev lugeda elust Mehhikos, töörattas rabelemisest ja töötajasse suhtumisest, kõrvale võrdluseks tööinimese elu ja võimalused Eestis (täielik laulupidu!), meie toidu- ja suhtluskultuuri erinevused jne. Aga jah, siis need kordused ja sama mõtte ümber keerutamised... üks samm edasi, kaks sammu tagasi... ma päriselt katkusin juukseid peast (mul on neid tänaseks üsna vähe pähe jäänud). Nii mõnegi kordustest kubiseva lohiseva lõigu oleks kahe lausega kenasti öeldud saanud. Lugejale hirmus väsitav ja hoogu aeglustav praegu.

Aga hoolimata nõrgast tekstist sai nii mõndagi uut ja põnevat teada. Näiteks oli mulle üllatav, et mehhiklased nii usinalt puu- ja juurvilju pesevad (mõnda vilja tuleks suisa joodilahuses hoida, nt maasikaid), seep ja nuustik olgu olla! Või et sült (jaa-jaa, ikka see igavene sülditeema :)) on mehhiklastele üldse mingi toiduvalmistamise jääkprodukt potipõhjas, mis minema visatakse :) Saunatamised, alastiolekud, jõhker joomine (oleks ju arvanud, et mehhiklased meskaalitavad ja tekiilatavad nagu pöörased, aga võta näpust), rahulik kulgemine ja kiretus jms sinnaotsa.

Kõige huvitavamad teemad olidki ehk elu Mehhikos ja kohanemine Eestis. See keeruline suheterägastik ja meheotsimine mitte nii väga (siin läks vahepeal mul järg käest) ja no lõpuosa Setomaa "referaat" ongi vist põnevam välismaalastele, mitte niivõrd eestlastele.