Raamatukogutüdrukud ja lugejad olid Türil jälle mu vastu nii lahked! Kniks ja kraaps, eks ma asun nüüd uut raamatut kirjutama, siis on jälle põhjust minna.
 |
| Pilt on pätsatud Türi raamatukogu näoraamatu lehelt. Kui mind pannakse kinnimajja, siis pannakse... |
Ja ka väljaspool raamatukogu oli väga superluks vastuvõtt. Esmalt vaksalis, kuhu mulle vastu tuldi ja käekõrval kohvikusse ja raamatukoguni juhatati. Seejärel, et ma ei peaks pärast kohtumist rongi oodates Türi peal külmetama (lund sadas vahepeal suisa, päriselt!), viis järgmine tore tütarlaps mind enda koju sooja. Sain mina vaevalt sooja sisse, kui oli järgmine tütarlaps autoga ootamas, et mind vaksalisse viia.
Ja ka see pole veel kõik: et mul üksi kurb sõita poleks, sõitis ta minuga natuke maad kaasa ja tellis auto järgmisesse peatusesse vastu. Nii et väga meeleolukas õhtupoolik.
Üldiselt peaks endale vist assistendi palkama, kes kogu seda ühistranspordi logistikat kokku paneks ja võikud kotti kaasa teeks ja sada muud pisiasja hoiaks joonel. Aga pole viga, see on sedasi vaid maikuus, siis algab suvi ja saab häääästi palju puhata ja rändavaid pilvi vahtida.
PS. Aga ka see pole veel kõik. Türilt saadetakse mind alati ära hoidiseid täis kotiga. Tasus minna, ma ütlen!
PPS. Ka mu suurim hirm, Klenskajat teha, seekord ei juhtunud, nii et sain õiges suunas minevale rongile ja puha. Minu eelmisest Türil käigust võib meenutuseks lugeda siit.
PPPS. Kurja küll, vaatan praegu piltidelt, et olidki suuremalt jaolt samad prouad kohale... Samas ma hoiatasin neid küll kohe alguses, et kui nad kolm aastat tagasi seda juba käisid kuulamas, et nad võivad julgesti püsti tõusta ja koju tagasi minna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar