Mae käis Türil

Pimedate oktoobrikuude parim osa on raamatukogudes käimine, sest need on õhtuti kui soojad ja valgusküllased oaasid kesk pimedat ja ligast sügisõhtut. 

Türile minek ei alanud väga hästi. Esmalt sattus mu trammi mupo raskekahurvägi. See oli esimene kord nende aastate jooksul kusjuures. Lisaks olen ma kaardi jätnud valideerimata üldse vaid mõnel loetud korral, ja eile oli just selline kord. No kuulge, inimesel võib ju väike esinemisnärv sees olla!? Trahviideest hullem oli mõte, et kui mind nüüd trammist maha ja nende bussi lükatakse, siis jään ma maha ju ka Türi bussist. Läks siiski hästi seekord :)

Läbi bussijaamahoone joostes ja teiselpool uksest väljudes blokeeris mu tee Viljandi esimustlasmoor: "Tjudruk, ljas mina jennustama sulle!" Jesver, kas neil on Viljandis tööpõld otsa saanud või?

Aga seevastu oli Türil väga tore, raamatukogutüdrukud niisamuti. Tahaks kohe iga päev seal käima hakata.  Ja ma saan aru, et teise õnnetustest on ikka suur rõõm :) Räägi aga, mis sul reisil kõik nässu on läinud ja kõigil kohe hea tuju :))) Tõsi, aeg oli piiratud ja seekord kõnelesime vaid Istanbulist, Brasiiliast, Singapurist ja Balist. Sai ka publikuga kokku lepitud, et kui see raamat paari lähima aasta jooksul ei ilmu, siis on nemad selles süüdi. 

Ja mõelda vaid, kohtusin raamatukogus ka prouaga, kes möödunud suvel käis Soonlepas "Niskamäe naisi" vaatamas!

Sellise vägeva uue raamatu kirjutamise stardipaketi sain ka kaasa, no ajab näpud sügelema ju!

Seda kotitäit kraami ma üles ei pildistanud, mis mulle veel Jaanika kaasa pani. Mul on nüüd poole talve moosi-, õuna-, mahla- ja petersellivaru olemas :)

Kuigi meil rongi oodates oli hea naerda mingit näitlejat, kes kunagi istus vales suunas minevale rongil ja Tallinna asemel Narva sattus, siis ega õhtul pimedas ja nende kodinatega oleksin ma ise võinud ka Tallinna asemel edukalt Viljandi rongile sattuda, need olid mõlemad praktiliselt korraga ees.

Türil elavad nii-nii armsad inimesed, ma ütlen.