Rongiga Tartusse mul polegi veel õnnestunud minna. Siiski otsustasin aknataguse maastiku jälgimise asemel panustada lugemisele. Tõsi, viimasest ei tulnud suurt välja, sest minu vastu sattusid istuma kaks tööpostilt kodu poole suunduvat vagunisaatjat, ja oi-oi kui jutukad nemad olid. Põhimõtteliselt tean ma nüüd sellest ametist kõike, lisaks ööbimistest, kes kellega ja nende isiklik elu.
Ja kuigi jõgi pole ikka kellegi meri, siis oli Emajõgi ja selle kaldapealne kuidagi eriti kaunis ja sulnis. Peaaegu et hakkas meeldima, ma ütlen.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar