Selline natuke läbi naeru ja pisarate lugu. Lugu on jaotatud nelja ossa, esimest ja viimast osa jutustab väike tüdruk (maiuspala!), teist tüdruku tädi ja kolmandat võõrasema.
Miks? See on peamine küsimus, läbi raamatu, läbi erinevate tegelaste ja nende juhtumiste. Miks just väikese Saara emale kukub taevast jääkamakas pähe? Miks tädi Annu saab loto peavõidu... kaks korda (teisel korral ei julge ta raha väljagi võtta)? Miks tabab välk üht ja sama meest viis korda? Miks ootab Saara võõrasema Kersti näkineiut, kokkukasvanud jalgadega vigast loodet, kes ei pruugi kuigi kaua elada?
"Mõnikord variseb taevas, mõnikord vajub maa. Mõnda tabab niivõrd arusaamatu õnn, et sellega on raske edasi elada. Mõnikord juhtub midagi – ainult üks kord –, aga sa jääd terve ülejäänud elu mõtlema, et miks. Mõnikord ei juhtu midagi ja sa mõtled kogu ülejäänud elu, et miks see siis ei juhtunud."
Selle raamatu esimene osa on üks ilusamaid leinalugusid üldse. Eriliseks teeb selle veel seegi, et see on küll lapse silmade läbi, aga huvitav täiskasvanulegi.
Taas selline omamoodi raamat, igaühele soovitada ei oska ega julge. Ei tahagi. Kel vaja, see loeb.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar