Igatsuse rapsoodia

 Kas teatriime võib otsa saada? Lihtsalt, ühel päeval? Või hakkab see aegamööda kokku kuivama?

Ma istusin eile teatris ja mõtlesin, et... ah, ma mõtlesin liiga palju. Ei peaks, oleks tervislikum.

No näitlejad olid peaaegu kõik ülisümpaatsed ja ägedad. Nad ju mängisid hästi ja kõik neist isegi mitte oma stampkaraktereid, vaid sootuks miskit uut. Ülle Kaljuste - mina teda säherduses rollis pole näinudki, aga näed, sobis kümnesse. Oli selline 52 aastat Ameerikas ära käinud kõrtsi ettekandja, eks elanud veidi tormilist elu, napsulemb, otseütleja, äärmiselt värvikas naine. Või Viire Valdma... me kõik oleme mõnd sellist vanatüdrukust provkinit elus kohanud, enamasti on ta veel ka kirjandusõpetaja või midagi sarnast olnud. Koomilises võtmes jällegi täistabamus. Ja tema kõrval Martin Veinmann niisamuti.

Aga midagi jääb ikka puudu. Vaatad lavakujundust, vaatad üldpilti, mängumustrit... ja oleks nagu tagasi Ugalas. Võib ka öelda, et lapsepõlves, aga ei pruugi, sest ega Ugalas pole 30 aastaga just kuigi palju muutunud. Mõni on öelnud koguni, et kui vanasti oli Rakvere teater sõimusõna, siis nüüd on selleks Ugala. Ei tea... Ei söanda ju enam eriti neid teatriväljasõite ühes ööbimisega tehagi, kole riskantne. Vanemuisesse on tulemas "Tristan ja Isolde", "Tulilind" vist ka, neid tahaks väisata...

Aga eile, ime jäi sündimata. Jah, õhtu saab veedetud, kui peaks selle järele tarvidust olema. Raha saab ka veidi kulutatud (ehk siis tavaliselt kahekesi minnes 45-50 eurot piletit + puhvet 10 - 20 eurot). Koroonaajal mõtled, et see ju kõik ikka teatri ja kultuuri toetuseks, et no kui ongi natuke niru elamus, et küllap tulevikus läheb paremaks. Sügisel sai selles lootuses ikka nädalas paar etendust käidud. Aga see koroonagi on siin juba jupp aega jauranud ja lõppu ka ei paista.

Ma tahan päriselt teada, kuidas ma ei leia neid õigeid lavastusi enam viimasel ajal? Raamatuid ju suudan leida, mõni on parem, teine veidi lahjem, aga ikka satub naudingut sekka. Mis ma siis selle teatriga teen? Mõni aasta tagasi oli Linnateatergi veel kvaliteedimärgiga, viimasel ajal on seegi kuidas kunagi. Kuhu ma siis lähen? 

Ja juudi- ja natsiteemasid läheb ka mu jaoks paljuks. Neid lavastusi hakkan varsti vahele jätma. "Nad tulid keskööl" käisin, "Mefisto" vaatasin ära, aga R.A.A.A.M.i oma nüüd ei teagi...

Ah, äkki mul on hilinenud sügismasendus ja tegelikult on meie teater praegu laineharjal ja puha.