Õnnis aeg

Koroonaaja jutud kontserdisaalist. Kui teatrielu on vastavalt võimalustele ikka edasi käinud, siis kontserdielu on kuidagi häbiväärselt soiku jäänud. Seda suurem oli rõõm üle hulga aja jälle Estonia kontserdisaalis istuda. Eriti tore muidugi, et ei pea aasta aega plaane ette tegema, vaid napp paar nädalat enne üritust on veel häid istekohti saada (ajaloo huvides märgin ikka üles, et istumine oli maleruutu pandud). Selles suhtes hakkab mulle see koroonaaeg isegi meeldima. Kui vandenõuteoreetikud kunagi rääkisid, et lähitulevikus on tulemas aeg, mil terad sõkaldest eraldatakse, ja seda ei tehta "jõuga", vaid rahvas ise end kahte leeri jagab, siis ma hästi ei uskunud seda. Täna, palun väga, on see päris kenasti juhtunud.

Muusikutel endilgi on vist kuidagi teine minek praegu sees, silm säras ja suu pidevalt kõrvuni. Nii sütitavad ja ägedad, küllap koroonapausi hea mõju. Kütsid vaheajata 1:45.

Lisalugude plokk lõppes mõeldes tänasele JJ ärasaatmisele... Kadri Vooranna ja JJ lood kokku miksituna.

Kange kiusatus on sama asja minna ma Pärnusse kuulama, ka seal on häid kohti saada, ma vaatasin. Tundub, et Pärnus pannaks üle rea istuma.

Ja siis tulin koju ja panin lolli peaga teleka mängima. Kõrge kukkumine. Laupäeval ehk siiski vaatan ühe silmaga, kuigi Voorand ilmselgelt on Eurovisiooni jaoks liiga hea ja kastist välja.