"Kirjad läände"

Mothanderi austajad - attenzione! Pole küll ehk nii poeetiline kui Carlikene, aga eks meeste ja naiste toimetused sadakond aastat tagasi olidki erinevad ja Elisabeth van den Bosch-de Jongh (hüüdnimega Bep) juba niisama puudelatvadesse ja rändavaid pilvi vaadata ei saanud. Sai ta ju riburadapidi neli last, mõni neist polnud planeeritudki, aga noh, sõja tõttu oli teatavate abivahendite kvaliteet väga kõikuv (tõsijutt, ta ise kirjutas nii kirjas, ma ei luuleta siin!)

Niisiis, tegemist on kirjadega, mida see Bepiks hüütud jõukamapoolne hollandlanna Revalist sugulastele-mugulastele läkitas. Ootuspäraselt sisaldavad need kirjad ohtralt argiseid detaile, aga kuna tegemist on ikkagi perioodiga 1917-1929, siis ei ole neid olmelisi kirjeldusi mu jaoks kunagi piisavalt. Tänu ettevõtjast abikaasale (hilisemale konsulile) lävib Bep paljude värvikate isikutega, sh nendega, kes osalised EV sünnis, ühtlasi on ta paljude ajalooliselt oluliste sündmuste keskpunktis. Noore vabariigi käimalükkamine neist kahtlemata kõige põnevam; kõik need esimesed vastuvõtud ja kogunemised, olulised riigivisiidid ja etiketi paika saamine, ja sellele omakorda vastandumas vaeste ja põgenike abistamine (ta oli ühiskondlikult väga aktiivne).

Aga saame ka üldisemalt eestlaste kohta teada, näiteks liigutab teda väga eestlaste jaanipäeva kombestik, millele on eraldi kiri pühendatud (osa neist kirjadest ilmus tollal ka Hollandi ajakirjanduses, ilmselt see on põhjuseks). Jaanipäevast vahest intrigeerivam on hoopis eestlaste kalduvus nudismile:

"Koos uue vabadusega on neil nii riided kui vanad ideed maha kooritud. Praegu võib rahulikult rannapromenaadi pingil istudes nautida vaatepilti, kuidas äkitselt sinu kõrval üks härra oma üleriided seljast võtab, asetab sinu kõrvale ühe räpase kinga, siis teise, nendesse topitakse lehkavad sokid, seejärel eemaldatakse alussärk ja aluspüksid, ja härra kõnnib edasi porgandpaljana, kuulnud teiselt pingilt hüüdmist, et preili on samuti valmis, ja ihualasti sammuvad nad koos üle kivide vette - aeglaselt, et jalgu mitte kriimustada. Rootsi gümnastika on sellest ajast, mil siin spetsiaalseid kursusi anti, samuti väga moodi läinud ja nagu tundub, on seda kõige parem harrastada paljalt enne vetteminekut kõigi silme ees. /.../ Kui nii edasi läheb, ei tarvitse ma oma tütardele auferklärungsfilm´e (õppefilme) näidatagi."

Siiski ei maksa peljata, et veidi teisest klassist hollandlanna halastamatult eestlasi materdaks ja pimesi härrasrahvast ülistaks. Vastupidi, ta leiab eestlaste kohta küllalt kiidusõnu, kui lühikese ajaga ja tublisti on need noore riigi toimima saanud. Härrasrahva arutule priiskamisele juhib ta samuti tähelepanu.

Ja veel, tegevuspaigad. Perekonna linnakorter asus Saarineni majas (tänase Draamateatri vastas), seega olid mitmed riigipöördekatsete aegsed sündmused ja turul toimuv justkui peopesal. N-ö maakodu oli Marienbergi ehk Maarjamäe loss, mida renditi krahv Orlov-Davõdovilt ja mistõttu oli jällegi merel toimuv hästi näha.

Igatahes hirmus palju põnevat lugemist!