Kuidas rääkida pakettreisidest? vol. 2

Vihje 1

Kui sul ei ole just äärmiselt jäik ajaaken ja/või soov minna kõrghooajal ja/või ebaharilik sihtkoht, siis igatahes võiks panustada viimase hetke pakkumistele. Eriti kehtib see Egiptuse ja Türgi kohta, olenevalt olukorrast vahel ka Kreeka, Hispaania vms sihtkoha kohta. Hind on oluliselt parem ja lisaks on ruumi hinnaläbirääkimisteks. Praegu oli Türki muidugi nii jõhkralt palju pakkumisi, et ma tegin osa eeltööd ise ja siis nende tingimuste alusel lasin reisipakkumiste veebilehel veel omakorda valiku teha. Alati hoiatatakse küll, et hind on mingi varasema ajahetke seisuga ja võib broneerima hakates olla juba tõusnud, aga seekord juhtus nii, et mõni tund varem öeldud hinnast läks veel maha. Sellist vedamist ei olegi varem olnud.

Vihje 2

Ma ei tea, erinevatel aegadel ja mõne konkreetse reisikorraldaja pankroti korral on siin küll igasuguseid õpetussõnu jagatud (et võta otse korraldajalt, mitte edasimüüjalt jms jutud), aga ma sellest väga ei hooli. Reisidega on nagu kindlustustoodetegagi - üks korraldab/pakub teenust või toodet, teised vahendavad. Ja kui minu blondiini loogika ütleks, et otse korraldajalt on soodsam ja edasimüüja kruvib juurde, siis korduvalt on kogemusi, et edasimüüjalt võib saada parema hinna. Sama lugu oli hiljuti ka kindlustusega. 

Ausalt öeldes ma ei saanudki vist seekord päris lõpuni aru, kes oli reisikorraldaja või mis :) Reisi võtsin ühelt saidilt, suhtlema asudes oli näitsiku meiliaadress teise firma oma, korraldajaks oli märgitud kolmas, raha maksin neljandale firmale... Kuni kõik toimib, siis ma väga ei süvene.

Muide, sellel oktoobrikuu lõpuotsa ööl väljus Tallinnast neli lennukit sinna suunda (ma ei arvesta õhtust Istanbuli lendu). Paar neist viimse kohani väljamüüdud, meie oma - ja sellist imet ei ole mul veel elus varem ette tulnud - pooltühi. Põhimõtteliselt said kõik soovijad üle kolmese rea pikali heita. Ärge nüüd kohe erutuge, see ei olnud kuigi mugav, aga siiski - horisontaalis olemine, nii et õnnestus magada.

Seevastu tagasi lennates sellist õnne enam ei olnud. Esiteks, ma ei teadnud, et meile Tallinnasse nii suured lennukid üldse sisse tulevad, seal oli 3+4+3 istmerida, aga kui palju neid ridu oli, seda ma ei tea.

Vihje 3

Ma olen kuulnud, et üldiselt on need reisikorraldajad kõik puha venekeelsed (ilmselt mõni erand on, aga kindel pole). Nii on. Infotundi selles hotellis sattusid küll kõik eestlased ja pigem nooremapoolsed (nagu mina, khm-hm), seega neiu siiski rääkis inglise keeles oma muinasjutu ära, aga ta isegi ei üritanud nägu teha, et ekskursioonidel keegi inglise keeles sulle rääkima hakkaks. Nii et oska vene keelt või kehakeelt.

Lennufirma oli seekord üldse Ukraina oma, nii et kirjad lennukis ja teenindajad ukraina- ja venekeelsed. Ka piiriületusel oli Ukraina passe palju näha, seega võis neil toredasti kodune tunne olla reisida.

Vihje 4

Hotelli valimine on nagunii alati üks paras loterii-allegrii :) Vaatad asukohta ja liikuma saamist. Piirkonnaks olin eelnevalt valinud Side, sellega oli paigas. Liisk langes Sidest Sorguni poole, täna valiksin teise suunda linnakesest väljasõidu vist. Türgi tase on sutike teine, seega nende viietärnised on sageli pigem nagu meie mõistes kolme-neljalised (nagu Egiptiski). Vaatad, et oleks UAI, ehk siis kõik hinnas koos alkoholiga. Siis vaatad ehitusaastat, või viimast renoveerimist. Fotod on neil nagunii alati umbes seitse korda kenamad tehtud, neid ei maksa eriti vaadata. Loed väheke tagasisidet klientidelt. Üldiselt on sellega ka asi muutumatu, ikka on neid, kes ütlevad, et neil oli täiuslik puhkuse, toiduvalik võrratu, söögid imemaitsvad ja tuba ilus. Ja siis on need, kelle jaoks sealne puhkus oli elu jubedaim kogemus.

Vihje 5

Hotell ja rand. Puhkusele minnes mõtled muidugi alati, et ideaalis võiks hotell rannas asuda. Mina mõtlen ka nii. Alati. Seekord mõtlesin ringi. Kui sa oled nädal aega hotellis, kus on ööpäev läbi söök-jook hinnas, siis tegelikult väike jalutuskäik ei tee paha, vastupidi. Pigem tasuks eelnevalt veenduda, et hotellil oma rand on. No et ei peaks hakkama otsima kohta, kust rannale läheneda või mingeid tasulisi lamamistoole ja päikesevarje kasutama. Üldiselt on sellistel hotellidel ka tasuta bussike pandud ranna vahet pendeldama. Meil oli ka. Buss oli küll pärit kiviajast ja ikka päris-päris trööbatud ja näkane :) Jalutada oli meeldivam. Tõsi, teeäärsed ja võpsikud on Türgis ikka üsna prügised, nii et ega see eriline silmailu ei ole.

Kõik hinnas hotellidel on tihtipeale rannas loomulikult ka rannabaar olemas. Antud juhul pakuti seal ka lühendatud menüüga lõunasööki, no et sa ei peaks hakkama lõunatamise pärast vahepeal rannast lahkuma. 

Rannas mingit suuremat silmailu oodata ei maksa. 

Vihje 6

Meie hotell sattus juhuslikult 16+. Ja sa nüüd mõtled, et hm, vaikus, rahu, täiskasvanute värk. Mõtle uuesti. Ka sellises hotellis on meelelahutajad palgatud. Ka sellises hotellis pannakse tümakas üürgama. Ka sellises hotellis võivad olla liutorud jms. Lisa siia veel alkohol, ja sa mõistad. Tõsi, valdavalt oli Venemaa avarustest siiski võrdlemisi viisakas rahvas. Kakluseks ei läinud, räuskamist ei olnud. Paar usinamat klaasitõstjat küll tekkisid nende päevade jooksul, kelle puhul oli huvitav mustrit jälgida: kaks kuni kolm korda ööpäeva jooksul suutsid nad end jalutuks juua, vaikselt talutati tuppa puhkama, mõne tunni pärast olid vagurad tallekesed taas klaasi tõstmas. Mis öösel ööklubis toimus, seda ma ei tea.

Türgis viibimise ajale sattus ka Türgi Vabariigi aastapäev. Kui muidu kõlas basseinide juures üsnagi pooleks vene ja lääne muusika, siis sel päeval lasti türgimaist mussi ikka ka. Tossu- ja vahupidu peeti loomulikult ka. Instagrami ilupiltide jaoks poseerijad olid mitu tundi kohe hõivatud.

Fuajeesse löödi ka õhupallid ja lipud püsti. 

Vihje 7

See on küll vana tarkus, aga olgu üle korratud: astu hotellist välja ja võta väljasõidud/ekskursioonid tänavalt. Hind on umbes-täpselt kaks korda odavam. Ennemuiste rõhuti reisikorraldajalt ekskursiooni ostes võimalusele saada eestikeelne giid või vähemasti, et omamaine reisisaatja oli tõlgiks kaasas, aga seda imet juhtub vist täna ikka väga harva. Transfeeri pakuvad nad kõik nagunii, nii et ka see ei ole argument kodumaiselt reisifirmalt ekskursiooni võtmiseks. 

Vihje 8

Mõneks türgipäraseks lisanduseks võiksid samuti valmis olla (Egiptuses sama). Meil oli Rohelise kanjoni väljasõidul teada, kuhu lähme, mida näidatakse, söögi-joogi teema niisamuti, aga tunnike Dickmani tekstiilisaalis (Dikmen tekstil) oli ometi "üllatus". Igale bussitäiele erinevat värvi kummipael ümber randme ja siis kassas ostu juures see registreeriti. Väga kiire ja tõhus viis pärast igale giidile tema osa välja maksta :) Aga see see lõunamaine äri juba kord on. Hea, et vähemasti enam vaibaäridesse ei veeta, äkki nad on viimaks aru saanud, et kui palju neid turiste ikka on, kes viitsivad, vaibarull kaenlas, koju lennata.

Manavgati jõgi on linnast väljas täitsa kenake, aga linnas sees hulpis seal kõige mitmekesisem prügi väljanäitus.

Vihje 9

Kuna ma ise apteegiturismi ei jõudnud/viitsinud eriti harrastada (nagu öeldud, üsna viimase hetke minek ja kehv ettevalmistus), siis astusingi sisse vaid kahte. Teistele minusugustele laustumbadele teadmiseks: Eczane (punase kirjaga). Olgu öeldud, et hindu loomulikult väljas ei ole. Praegu teemasid lugedes tundub, et see on normaalne. Lisaks, lõunamaale kohaselt, hinnad võivad korralikult varieeruda. Jään hetkel vastuse võlgu, et kas ka apteegis peaks tingima :) 

Nii et kellel apteegiarved neelavad märkimisväärse summa igakuisest eelarvest, siis soovitan soojalt enne minekut eeltööd teha ja (seaduse piires lubatud) kotitäiega naasta. Tasub ka märkimist, et apteegis ei ole ainult ravimid (nagu meilgi), vaid apteegikosmeetika, vitamiinide jms valik on päris üüratu. Tehke eeltööd ja nautige soodsa(ma)id oste.