Kusjuures hiljuti oli see meil kodus just arutlusel. Tänases Sirbis kirjutas servapidi samal teemal Ilze Tālberga. Teadagi, äsja oli Läti iseseisvumispäev. Muide, pealkirjas leitav Lacise "Kaluri poeg" (ja teised sama autori teosed) olid minu lapsepõlve suured lemmikud.
Ja siis ma hakkasin meenutama, et kas ja mida olen viimastel aastatel lugenud, mis peamine - mida ma ka mäletan. Pilt ei ole üldse paha (kuigi ilmselgelt satub mu pihku soomlasi-rootslasi märksa rohkem).
Kindlasti suurepärane leid lõunapoolsetelt naabritelt on Nora Ikstena. Tema "Elu pühitsus" läks ehk vaevalisemalt, ent suured lemmikud on olnud "Neitsi õpetus", "Emapiim" ja "Mees sinises vihmamantlis"
"Lapsepõlv Kommunaalias", mille autorit ma peast kahjuks ei mäletanud, aga no see mõni vaev see leida - Zane Daudziņa. Taas suurepärane raamat, mis muidugi vanemale põlvkonnale vist eriti ei meeldi (sest nad on seda elu ise näinud) ja liiga noortele ka ei meeldi (sest see on nii kauge ja võõras eluolu), aga minusugusele keskmikule kenasti paras. Tekitab kange tahtmise üks Riia-sõit ette võtta.
Aldis Bukšs "Velled" - no vot see mulle küll ei istunud, ent annan endale ja ümbritsetavatele aru, et see on ilmselt minu kiiks. Pole ju suurem asi krimkade lugeja, lisaks on mulle raamatus enamasti oluline hea keel. See viimane oli siin täitsa veider.
Võrdlemisi omamoodi kraam oli Andris Kalnozols "Kalender on mu nimi", kuid isesugusest vormist ei tasu heituda, kui harjud, hakkab minema.
Inga Grencberga "Armunud Saatusesse". Täiesti kastist välja, nii sisult kui vormilt. Paljudele ilmselt ei sobi, mulle väga meeldis. Temalt ootaks kindlasti eesti keelde ka järgmisi raamatuid. Kui ma ei eksi, on tal neid juba rohkem kui üks veel ilmunud. Kas keegi tõlgib juba?
Inga Gaile meenub mulle nimena, ütleksin, et üks Loomingu Raamatukogu number, lugesin seda Istanbuli lennujaamas. Sisust on null mälestust...
Oo, aga siis ju veel Guntis Berelis! "Härra Heideggerile meeldivad kassid ja teisi jutte" Loomingu Raamatukogus oli sünk lektüür. Mäletan, et mingi lugu võttis nii kõhedaks, et kadus igasugune soov minna Läti maapiirkonnas kodumajutust otsima :) Mingi teine tõlge oli veel mõni aeg tagasi, aga seda ma vist ise ei lugenudki, aga mu lugemiskaaslane kiitis küll, seda ma mäletan.
Vanadest aegadest ja õpetajatööst meenub veel "Õpetajad", jällegi, autorit ei mäleta, aga otsing aitab - Andris Akmentinš. Tõlkinud Contra. Ja ma ei saa siiani aru, kas need Contra tõlgitud raamatud meeldivad mulle sellepärast, et seal on Contra maagiliselt muhe puudutus juures või Contra lihtsalt võtab oma tõlkijalauale paremat kraami...
Ja muidugi on veel nipet-näpet autoreid Läti poolt. Goodreads vähemalt näitab, et olen lugenud. Aga kuna ma neist suuremat ei mäleta, siis jäägu nii. Nii et jah, loeme ikka, tõlkige ja laduge aga letti!
PS. Mainimata ei saa ka jätta, et selle nädala lugemispostitusse tuleb ka lätlane, ja oi-oi kui vana lugu veel.

Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Sõna sekka