Vaatasin ka ära, kuis muidu. Siiani leian, et idee on äärmiselt hea, lihtne, eluline ja toimiv. Tõsi, eks iga järgmise vaatamisega natuke ka käib maha, sest uudsuse võlu ju kaob. Itaallaste film tundus geniaalne, Draamateatri lavastus meeldis väga, ent selge on ka see, et järjekordne filmiversioon suurt midagi uut juurde ei anna.
Kümme aastat on möödas, aga täna tundub mulle, et itaallastel oli traagikat vist rohkem, teatris ja kodumaises filmiversioonis oli jällegi naerutamist rohkem. Võimalik, et peamiselt saabki vaid mängida nende kahe vahekorra muutmisega, küllap autoriõigused on rangelt paika pandud ja omaloomingut palju teha ei saa.
 |
| Foto: Lukas Šalna |
Ma mõtlesin umbes sama, et Itaalia ja Eesti versioon olid ju muidu 1:1le.
VastaKustutaAinumas erinevus, et kui on seltskond itaallasi, siis nagu kogu raha eest, siis on ruum nende juttu ja suhtlust ja žestikuleerimist
ikka kohe puupüsti täis. Aga seltskondlikud eetlased on isegi seltskondlikkuses vaoshoitumad ega küündi päris lae alla välja.