Lugemislaual, nädal 7

⭐️⭐️⭐️⭐️⭐️

"Sugupuu" Sommer: oli alles nauditav lugemine. Mõned olulised inimesed minevikust, kelle looming ulatub tänasessegi (Jaik, Enno, Masing, Alliksaar...); elavatest on püünel Õnnepalu. Nende inimeste elu ja looming on haaravalt kokku põimitud (nagu see ju muidu ongi, lihtsalt kirjandusõpikutesse ei taha see sellisena jõuda). Viljandimaa poolt Voldemar Metsamärt ja Eha Lättemäe eriti huvitavad. Aga ka varalahkunud loomeinimeste galeriist rikka siseilmaga Andres Allan Ellmann andis korraliku obaduse. Et milliseid inimesi on olnud, milliseid elusid elatud.

Kirjandussõbrale tungivalt soovitatav.

⭐️⭐️⭐️⭐️⭐️

"Kirjad Läänemere kallastelt" Eastlake: 19. sajandil elanud peenemat masti inglanna, kes 1838. a tegi põneva reisi meritsi Peterburi ja sealt tilisangiga Revalisse õele külla. Sissevaade tollasesse reisimisse ja teel nähtusse on päris põhjalik, eriline maiuspala Eestimaad puudutav osa. Hästi palju on just sellist praktilist teavet, millest 19. sajandi tegevusajaga roosaudused naistekad (vähemalt vanasti) ei kirjuta(nud). No näiteks, milline sissepakkimine eelnes talvisele saanisõidule naabermõisa pralletama minnes. Ja ega romaanides ei kirjelda pepsid preilid ka mõisa lautades käimist või hundiulgu, lihtrahva eluolu või üldse... Need seal ainult saadavad igatsevaid pilke härrade poole ja vehivad lõhnastatud paberile armuuimas sõnumeid kritseldada.

Ja täiesti uus (ja oluline!) mu jaoks, et näiteks seal Valtu mõisas sõid nad kaks korda nädalas kaerakilet (kuum, rõõsk koor peale). Et ei olnudki ainult ööbikukeeled ja faasanipraad. Tegelikult oli säherdusi põnevaid infokillukesi hulgim, ei ma kavatse neid siia ritta laduma hakata.

Kui sa oled leidnud end ahmimas Nellie Bly reisikirju või Carl Mothanderi gurmee- ja seltsielulisi seiklusi (mõlemad küll uuemast ajast kui Eastlake), siis võiks see raamat sulle passida küll. Tõsi, Eastlake on kohati tiba üleolev ja Mothanderi stiilis õhkamist on vähem, ent see-eest on väärt materjali kõvasti. Või tähendab, tont seda teab, kas ta ikka oli üleolev... Äkki võiski lihtrahva tarekesse sisse astudes, silmad õuevalgusest veel pimestatud, seapõrsad ja inimlapsed segi ajada.

Eastlake ei kükita ainult Valtu mõisas ja Toompeal, ta jõuab oma teel ka Haapsallu ja Lihulasse, Paldiskisse, Keila-Joa lossi ja koguni üle mere (sala)kaubareisile.

Ajaloosõbrale rangelt soovitatav.

PS. Kuidas see juhtus, et Eastlake´i nüüd kaks kirjastust korraga välja andsid?