Vaata hoogsalt mööda pealkirja kirjatüübist (tunnistan, enamasti ma sellise fondiga kaanel raamatust marsin silmi kinni pigistades kaarega mööda). Unusta kohe ära veidi ehk imalalt mõjuv pealkiri. Lisaks vaata enda sisse, kas oled see inimene, kes naudib keeleilu ja võluvaid kujundeid, ehk koguni kröömikest maagiat.
Jah, muidugi on siin armastust, isegi mitut masti. Siin on kurbust (klassikaline iiri kurbus, ütleksin ma), on helgust. Ennekõike on siin saatust ja juhuseid. Meeldetuletus, kuidas üks õige põgus viiv võib käänata eluteed, muuta tulevikku.
Ja muidugi raamatu avalause, avalõik: "Kui olin kaheteistaastane, kõneles Jumal mu isaga esimest korda. Jumal ei öelnud just palju. Ta käskis mu isal maalikunstnikuks hakata ega lisanud midagi enamat, võttis uuesti inglite seas istet ja vaatas läbi pilvede seda halli linna, et näha, mis edasi saab."
Mõnikord unustan ma ära, miks ma raamatuid loen... Sellised raamatud tuletavad selle meelde. Ehk sullegi. Vaatan, et neil päevil on see raamatukogudesse jõudmas, nii et minge ja lubage endale üks rõõm. Ent pea meeles, et see on pigem aeglase kulgemise raamat, ära oota siit kiiret ahmimist või kärtsu ja mürtsu.
PS. Ma olen järjekordselt lõputult tänulik tõlkijale, kes oma tänavusi töid somes jagas - oleks ta selle tegemata jätnud, poleks ma sellest raamatust teadnudki. Tänutunne.
 |
| Sada aastat tagasi kirjutas Clara Americast ühele Eesti noormehele... |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Sõna sekka