Pikalt ja põhjalikult on kirjutanud lavastuses Danzumees Päevalehes. Nii et ümber jutustama ma ei hakka.
Suvel Saaremaale minna usk mul ei lubanud, seega mängukoht novembrikuises pealinnas, täpsemalt Põhjala tehases, oli kenaks alternatiiviks. Detsembris peaks veel mängitama. Elusat hobust näeb ka, kui see peaks otsuse tegemisele mõju avaldama.
Esimene vaatus ei läinud mu jaoks üldse käima, teine oli hoogsam ja kuidagi paremini paigas.
Mul on tunne, et puhtalt teksti pealt töötaks see lugu mu jaoks hästi/paremini.
Järgmistele minejatele infoks (ma ise olin selle infoga hädas). Ruumid olid täitsa mõistlikult soojad ja rahvas riides nagu teatriski. Tõsi, eks praegu on ka soojemad ilmad olnud, kuis detsembris, kes teab. Muidugi sõltub veidi ka istekohast. Keskmise sektori viiendas reas oli mul veidi isegi palav, seal rahvast ka tihedalt. Teiseks vaatuseks istusin külgmise sektori esimeses reas (selle suure ukse pool, kust ka hobune liigub), siis oli tuntavalt jahedam.
PS. Vaatan, et täitsa juhuslikult sattus väga teemasse lavastus mu Okasroosikese une eelõhtule 😀 Ise ma anestesioloogile homme hommikul suuri nõudmisi ei esita. Pole tarvis ülikonnas ja hästi lõhnavat meest, piisab kui puuduksid ämblikud :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Sõna sekka