Ma ei pidanud minema, aga siis, mõni tund enne esietendust, need piletid seal ikka rippusid. Jälle sai hasart võitu. No ja siis mõtled, et palju ja häid näitlejaid laval ja. Esikatel on alati publik ka üsna sama seltskond, seega näed tuttavaid ja. Veedad kenasti õhtut (Õnne 13 vaatamise asemel, eks ole:)) ja üleüldse.
Klassika ja selle kaasajastamise (või ka ajatuks tegemisega) võib ju nii mõnigi kord minna päris kenasti. Annab mingeid vaatenurki juurde või miskit... Seekord vist ei andnud. Jah, on üks laiav ja laamendav türann, kelle emotsioonid pendeldavad üles-alla, aga me näeme seda igal õhtul teleris niisamuti. See on saanud kuidagi argiseks juba, nii et mis sest teatrilaval ikka vaadata.
Niinemets oli muidugi jälle uskumatult hea. Oskab koomuskit teha ja oskab maruline hull olla. Esimeses vaatuses oli nii ära tuunitud, et läks omajagu aega, enne kui lõplikult veendusid, et see ikka tema on. See hipilik kuvand oli õige ootamatu ja äge.
Ja Drusilla lahendus mulle ka meeldis.
Teises vaatuses tehti veidi nalja ka, siis sai osa publikust ikka pinge maha ja naeru pupsuda. Aga ma ei tea, kas see just lõpptulemust päästis.
Ma ei tea, menutükki siit vist küll ei tule. Kui käid aastas korra teatris ja tahad siis saada täiuslikku elamust, siis ma seda lavastust sulle soovitada küll ei julge.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Sõna sekka