Nägin praamil naabrimeest, kiitis raamatut (või raadiost kuuldud järjejuttu, ei mäletagi täpselt). Igatahes on minust see raamat mööda läinud, kuigi ilmunud eesti keeles juba kaua aega tagasi.
Veidi naiivseke ja lihtsakoeline, aga mulle siiski väga meeldis. Pikkade ja väsitavate päevade lõpetuseks igati paras lugemine. Ma ei oska öelda, kas lugemise eeltingimuseks on ilmtingimata mõningane soomlaste ja rootslaste hingeelu tundmine, kahjuks see muidugi ei tule. Küllap on ka tausta teadmata muhe ja mõtlemapanev see kirjatükk. Samuti ei ole lugemise eeltingimuseks enda nooruspõlves esinenud raskekujuline Rootsi-ihalus (mul see küll oli, õrnas teismeeas, siis ma elasin täielikus rootsi keeles ja meeles; tänapäeval öeldaks selle kohta "fun fact about me")
Lühidalt. Peategelane on rahvustransvestiit Mikko, kes on põnnieast saadik unistanud rootslane olemisest ja kõigest muust, mis sellega kaasas käib (eriti kuulub siia muidugi sots.demmide imetlemine :)). Soomlane olemine on tema jaoks põrgupiin. Igatalvine puhkus Tai väikesaarel, kus palju idüllilisi rootsi perekondi, paneb tema peas idanema keerulise plaani. (Muide, tsunamijärgne pisikeste rootslaste traumadega tegelemine on siin täiesti omaette kuld!) Algab see küll väheke süütumast Rootsi jõulude mängimisest ühe puhkusekaaslase kodus, ent lugu kerib õige varsti maruliseks ja suisa kriminaalseks. Igatahes rootslane Mikkost saab, täiusliku rootsi perekonna niisamuti. Aga nagu elus ikka, teekond on sageli märksa nauditavam kui tulemus ise ja peagi selgub, et... nojah.
Ütleme nii, et kergelt Jonassoni vaibiga kreisipööra lugu, tõsi, komponeeritud nõks nõrgemalt, samas jällegi kahe rahvuse iseloomulike tunnuste kaardistamises põhjalik, täpne ja vaimukas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar