Portugal

Jalutasin vanadel radadel eelmise kodu poole, mööda Niguliste tänavat, suunaga Lühikese jala poole. See alloleval fotol nähtav viib mu mõtted alati kuhugi Vahemere äärde.

Ja plaksust meenus Hiiumaa-suvel unarusse jäänud muuseumikaart ja Portugali azulejos.

8. Adamson-Ericu muuseum (pilet: 10, saldo: 93 eurot)

Ma mäletan, et Lühikeses jalas aknalaual kõõludes ikka viskasin igatsevaid pilke muuseumi akendesse, aga minekuni kunagi ei jõudnud. Teadagi, suur osa sellest ajast oli ju koroona ja kõik need muud lõbud. Nüüd oleks tahtnud vastupidises suunas piiluda, aga valvuritädi istus just täpselt selle akna all.

Mõni mõis. Tutvusin siis Adamson-Ericu töödega. Keraamilised plaadid tulid tema puhul täitsa üllatusena.

Ja siis muidugi Portugali maalitud keraamilised plaadid. Mulle need meeldivad, juba reisil olles haaras käsi ikka pildimasina järele.

                                  

Muuseumitüdrukud ärgitasid mind keldrisse minema, töötuppa. Et saavat väheke joonistada. Ma küll ütlesin, et see mu jaoks kaunikesti tume maa. Nemad vastu, et isegi mehed pidavat seal näpuosavust näitama vahel. No kui juba mehedki joonistavad, eks ma siis lähen ja piilun, mõtlesin. Loomulikult unustasin end pintseldama :) Tõsi, oluliseks motivaatoriks võis ka olla keldri väheke jahedam sisekliima, mis nii kutsuvalt ahvatles.