Mis asi see on?

Praadisin köögis kotlette. Suht paljalt, palav noh, juuksed veel pesust märjad. Pikk ja madal aken hoovi poole, köögi töötasapinna ulatuses.

Äkki vaatan - tuleb mees. Jõllitan ehmunult, tema muudkui tuleb. Juulikuus on üldiselt õuel hulkujaid palju, alles siin üks päev oli ka viis memme, kes käisid kõik nurgatagused läbi, aga ma ei hakanud pahandama. Vaatan seda meest ja imestan, et ta aina tuleb ja tuleb. Tavaliselt, kes puulauda nurga tagant välja astub ja näeb, et siin maja on, see ehmatab ja pöörab ruttu tagasi. Seda ma olen palju näinud. Parasjagu oli mul kinnistul peatumas ainult üks öömajaline. Üksinda. Meesterahvas. Aga kuna ta laekus eelmisel päeval paduvihmaga, siis ega ma talle liiga pikalt silma jõudnud vaadata. Mõtlesingi, et see üksik teadlane nüüd asus ümbrust tudeerima. 

Kui mees mul juba peaaegu akna all seisis, siis ma ei osanud muud teha kui lehvitada. Tüüp ei lehvitanud. Mõtlesin, et imelik, see teadlane oli üks viisakama jutuga inimesi üldse, keda ma elus näinud olen. Et mis tal nüüd hakkas...

Siis astus mees maja juurde ja hakkad fassaadile koputama ja katsuma. WTF!? Nagu päriselt? Lehvisin ümber nurga õue ja, kulmud pealael kolmnurkas, teretasin. Inglise keeles. Tüüp teretas vastu. Eesti keeles. Sain aru, et õukei, see ikka minu teadlane küll ei ole. 

"Mis asi see on?" küsib minult ülbelt.

"Mis nimelt?"

"See. See siin."

"Maja..."

"Ja see on maja?" ei anna ta alla.

Ja nii mitu tiiru. Lõpuks uurib: "Ja sa elad selles?"

"Tuleb nii välja."

"Ja see pole hotell?" ei saa tema aru. "Sa lihtsalt elad siin?"

Kuna mul tuli köögist juba kõrbelõhna ja tüüp oli nagunii juba terrassil, siis ma ütlesin, et kui tahad vaata teiselt poolt ka. Siis järsku ehmatas mees ära ja kukkus kokutama (a äkki oli tiba napsune, imelikult rääkis), vehkis käega mõisalautade poole, et tal naised seal vaatavad ringi ja ta peab tagasi minema. Mis ta kartis, et ma lohistan ta ära või?

---

Mulle tegelikult väga ei meeldi, kui iga nurgatagune ja rajake on sildistatud "Eramaa"-märkidega. Aga vahel tekib küll kiusatus poest üks virnake haarata ja kõikjale riputada. Ma neist mõisalautadest ja viinaköökidest saan muidugi aru, et need annavad vale signaali turistidele, aga kastelliõue nurgas on ju kohe tavaline elumaja näha. Kas sul ei lööks tuluke vilkuma, et äkki keegi elab seal ja äkki ikka edasi ei läheks? Aga sa astud veel järgmisest müürivahest edasi, kus on juba nagu rohkem tavalise majapidamise juurde kuuluvaid kõrvalhooneid ja sageli ka isiklikud tööriistad jms asjad. Ei, sa lähed veel edasi.

Imelik maailm.