No vot siis. Umbes sellist teatrit ma näha tahangi, kui juba rahakotirauad lahti teen. Ma läksin eile kõigil muudel põhjustel teatrisse, sa nimeta vaid (lavastaja, materjal, näitlejad etc.), aga lisapräänikuks oli veel põhjalik jalutuskäik läbi kodumaise muusika :) Just sellise muusika, mis toob naeratuse näole, vahet pole, kas rõõmsa või valulise. Võigemast ja Rohumaa ja Nigula on ikka head lauljad, tõsijutt.
Lühidalt: armastusest, mitme nurga pealt. Kõik etapid võetakse läbi. Sekka ka eneseabiõpikute tarkuse pilamist.
Natuke sellise vana hea NO99 vaibiga, nii et klassikaline Draamateatri publik võib tibake kohkuda.
PS. Triinu, sina vist viskasid laupäeval õhku selle, et lavastuses oli midagi, mida järgmistel kordadel seal olla ei saa - huvitav, mis see oli?
Aaa, need olid sellised laused, mis algasid repliigiga - Esietenduse puhul.... Kord järgnes sellele pudeli andmine teise ritta mingile kultuuritegelasele, keda nimetati ka nime pidi. :)
VastaKustutaAa okei :) Seda tõesti ei olnud. Aga neid raamatuid tutvustades saali teatrikriitikule mõni isiklikum märkus visati? Meie etenduse ajal näiteks Bunini "Hämaraid alleesid" kätte võttes hõigati Evestusele, et ahaa, ma vaatan, et sulle on see raamat tuttav, vms. Teine kord nimetati veel keegi ära, aga siis ma ei saanud hästi aru. Sest jah, eks see kahte vastandsuunda mängimine vahepeal mõne repliigi ära neelas. Kuigi ma siiski kiidan, see on keeruline väljakutse, aga nad said sellega ikka uskumatult hästi hakkama.
KustutaJah, midagi seal kriitikute suunal vihjamist oli.
KustutaKusjuures, see et veidi publikust oli lavale sätitud, mõjus esikal, kus ma nägin, kuidas lavastaja saabus ja oma koha vist 4 reas publiku seas sisse võttis, kuidagi egotsentriliselt. A'la et ma tahan näha, kuidas publik mu teosele reageerib! Ma tahan nende nägusid näha!
Ja publikut oli laval piisavalt, et saadagi kokkuvõtlik ülevaade sellest, mis toimus autori selja taga ja kohal istuva publiku seas. Kusjuures ma isegi vaatasin aeg-ajalt emotsioone, mis inimeste nägudelt peegeldusid.
Ja näitlejad suhtlesid nendega ka väga kenasti, mis veelgi ägedam, inimesed suhtlesid vastu st noogutasid kinnituseks vmt. Arvestades, et väited, mida esitati ei pruukinud olla n-ö meeldivad, mida enda aadressil kinnitada.
aga kuhu läks publik, kes oli laval, teise vaatuse ajal?
VastaKustutaLava eesserva, see on nüüd viimaste Draamateatri suurlavastuste puhul uueks võtteks kujunenud. Näitlejad kolisid nagu lavasügavusse.
Kustuta