Kuuba ühes hingetõmbes

                                          

Rikas raamat ja absoluutselt kohustuslik Kuubal käinule või sinna minejale, kõnelemata niisama silmaringi avardamiseks lugemisest. Ma ei ole vist enam ammu ühtegi raamatut kodus nii palju refereerinud, ilmselt seepärast lugesin seda ka peaaegu nädal otsa. 

Ehk siis lühidalt - see on vaade seestpoolt. Autori ema on eestlane, isa kuubalane ja autor ise sündis 1967. a vabaduse saarel. Seal sai ta täiskasvanuks, siis tulid ülikooliaastad Moskvas ja jälle mõni aeg Kuubat, kuni 90ndatel õnnestus emigreeruda. Kuigi foonil on ka poliitiline olukord, siis ikkagi väga põhjalikult lahkab ta olmelist poolt, kuidas elas ja tuli toime lihtne kuubalane, kuidas väheke privilegeeritum, kuidas pooleldi välismaalase staatuses olev (autori ema oli osav järjekordades "rootslast tegema"). Milline oli elu 1970-80ndatel ning milline õudus algas siis, kui Nõukogude Liidult enam toitu ja kütust ei tulnud. 

Ja siis veel see macho-kultuur, mida turistina ilmselt nii teravalt ei taju. Kuidas ka väga pisikest tüdrukukest kostitati kiidusõnadega, mille hulgas näiteks "litsike". Või et armukesepidamine oli autori lapsepõlves norm. Jne. 

Hirmsasti oleks kasvõi lühidaltki teada tahtnud, kas ja millist elu elab autor alates emigreerumisest (vist Eestis?), lihtsalt mingi ülevaatlik peatükk. Et kui sa lugejana oled juba kellegi eluga nii põhjalikult kurssi viidud, siis ikka ju huvitab, et millised tema viimased ligemale 30 aastat on välja näinud. Vahel on suisa kahju, et mõni suhteliselt sisutühja raamatu autor jõuab raamatu ilmudes läbi käia kõik telekanalid ja raadioeetrid, figureerida ajakirjades ja ajalehtedes (kusjuures öelda ei ole tal raamatus kirjutatule lisaks mitte midagi), esitleda raamatut mitmes suuremas linnas, ja siis sellist põnevat autorit hoitakse peidus. Tõsi, üks Hispaania Majas toimunud raamatuklubi on küll olnud, aga kes see võõras sinna ikka julgeb minna :) Mina küll ei julge.

Kirjastuse kodulehel leidsin mini-inteka, lugege siis lohutuseks seda.

Ma panen sellele viieka, sest see oli puudutav lugemiselamus. Kõpitsemist-toimetamist oleks tekst küll kohati vajanud, mingid segased kohad ja õhku jäänud küsimused olid, aga ma kavatsen sellest mööda vaadata. Samuti panen Kuuba-huvilistele südamele, et ärge laske end heidutada kaanest.