Kui meile tõlgiti esimesed Jonassoni raamatud, siis olin ma ootuspäraselt vaimustuses. Mingi aeg, tunnistan, väsisin, nii et osa maakeelde tõlgitut olen isegi vahele jätnud. Nüüd saabus aga parasjagu sobivalt just selline hetk, mil tundus, et puudutavate ja magusvalusate raamatute vahele kuluks ehk kergem ajutuulutus küll ära. Ja seda Jonasson ju pakkuda oskab, nõustun. Tüübil on selliste raamatute retsept ilmselt täpselt välja timmitud. Peatükkide pikkus, tegelaste arv, head ja pahad, nende püünele laekumine, tõusud-mõõnad, kohustuslikud moodsad teemad, huumor ja pila, lõpetuseks rikkad on võllas ja vaesed tõllas, nagu sotsialismusele sobilik.
Seekord viiakse lugeja aastasse 1852-53, ühte Lõuna-Rootsi (Stockholmi poolt vaadates ilmselt) mõttetusse maakonda, kus rumala ja veel rumalamat naist ja lapsi omava krahvi ja tema naabruses elava nutika seakasvataja (poja) vahelisest arusaamatusest kasvab välja pöörane sündmusteahel. Igatahes ebaseaduslik samaka ajamine päästab nii mõnegi tegelase. Nii mõnigi ühiskondlik valupunkt, nagu ma aru saan, on otse ajaloost, seega väike tagasivaade ajalukku on boonuseks.
Hoogne, lõbus, tore ajaviide.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar