Lõppenud nädala teleminutid

- "Jan Uuspõld läheb Tartusse". Jah, vaatasin esimest korda. Muidugi olin siit ja sealt mingeid katkendeid näinud kuskil, aga tervikuna mitte.

- "Kuidas Silvia jõuluks koju sai". Laias laastus ootuspärane. Natuke kurb oli see algusots, kus ta nagu täiesti tühja koha pealt hakkas tüübile puid alla laduma. Võis olla ka, et lihtsalt esines kaamera ees.

- Jaan Tätte jubileumi-kontserti vaatasin vähemalt teist korda, tulevikus vaatan ilmselt veel. Tätte mulle omal ajal väga ei meeldinud, no ikka see "lind on õhus, kala vees", see ajab mul seest keerama. Jõudsin seda mingi aeg varem ka lastele rääkida ja kui siis kontsert ekraanil mõnda aega käinud oli ja selle lauluni jõudis, siis pöördusid kaks pead kaelade ragisedes nii äkiliselt mu poole, et oli päris naljakas. 

- "Plekktrumm" oli ka mingi jõulu-eri Tättega. Tore, rahulik ja turvaline pühadesse sobiv vestlus. Vilsandi kabiin? Saatejuht seletas pidevalt midagi kabiinidest, nii Vilsandil kui ka lõunamaades. Kas see peaks olema inglise keelest tulnud leiutis? Kurb. Eesti keeles kõlab igatahes totakalt. Tätte jutud oma näidenditekstide kirjutamisest olid põnevad. Vilsandi elu, see muidugi ka. Ja see pikalt reisilt kodu poole liikumine ja viimase lennu eel värava läheduses tüübid, kelle puhul hakkad märkama, et see ja teine on vist eestlane. Enamasti läheb kusjuures täkkesse ka. Muidu mõtled ju ikka, et eestlane oma välistelt tunnustelt pole ju väga eristuv, aga selles suures inimkatlas selgub, et on ikka küll. 

- Osnap. Teatris vaadatud, aga tahtsin uuesti vaadata, just laulude pärast. Ekraanil muidugi teatriasjad mu jaoks ei tööta, aga abiks ikka. Tegelikult mingi muu tegevuse taustaks vaatasin ka Valter Ojakääru saadet. Toredad, ikka toredad.