esmaspäev, 23. detsember 2024

Laulgem kaasa. Ott Arder

 


Kui võrrelda sarja esimese raamatuga, siis siinsed kaasteeliste kommentaarid on oluliselt tuumakamad. Võib ka muidugi olla, et mind mõjutas esitlusel kohal käimine ja sealsete meenutuste kuulamine - kokku sai rikkam pilt.
Ja muidugi sõnad ise... pärast Arderi sõnade mustvalgel lugemist ja autos raadio käima lülitamist hakkab kõrvadest küll virtsavett pritsima (erandeid muidugi on, ka tänaste laulusõnade suleseppade hulgas). Arderi oskus ridade vahele peita on ka omaette nähtus. Mistõttu mõned sõnad sobivad ühekorraga nii lastelauluks kui ka ühiskonnakriitiliseks avalduseks (nt meenub kohe "Maateadus"). 

No ja siis muidugi meeldib mulle "Lennelda priiks" laulus see fraas "keegi on leo". Kas teist keegi kasutab seda väljendit tänasel päeval (vana leo! igavene leo! vms)? Mina kasutan ja seepärast pakub see äratundmisrõõmu. Samas mõistan, et see on aegade jooksul esitajates ka üksjagu segadust tekitanud. Õigupoolest lõin laulu pealkirja praegu guuglisse sisse ja tulebki erinevaid variante välja. Mul on hea meel, et raamatusse on siiski see leoga fraas saanud ja et ka Maarja-Liis Ilus on naasnud/jäänud algse variandi juurde. 

Kuna ma nüüd juhtumisi lugesin seda raamatut pooleldi paralleelselt Riho Sibula "Kuulapsega", siis on paljud asjad peas segamini, risti-põiki nad kõik ju omavahel läbi käisid ja suuri asju korda saatsid. 





  


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar