esmaspäev, 11. november 2024

Laulgem kaasa

 Tegemist uue sarjaga, mille avab Reet Linna. Järgmisena tundub ilmuvat Ott Arder.

Niisiis valik Linna loodud laulusõnu, ruutkood viib vastava laulu juurde, vahel on viide ka mitmele esitajale, lisaks mõnelauseline kommentaar Linnalt endalt ja/või loo esitajalt, ka mõned fotod. Suurem osa laule on loomulikult tuttavad, aga alati ei kuula ju, kõrv kikkis, sõnu, seepärast tore kogemus lugeda.

Pean tunnistama, et mu lemmikute hulka ei kuulu ei "Pärlipüüdja", "Tervitused palmisaarelt", "Kätte jõudnud suvi" ega "Paradiisisaar", aga selliste puhul on raske öelda, kas on ehk põhjuseks lihtsalt liigne leierdatus. Mulle meeldivad pigem (sõnade mõttes) "Paljugi võiks öelda", "Oma maa", "Väikest poissi tean", "Üks naine öös". Lisatud kommentaaridest olidki põnevamad just Karavani-meeste omad.

Ideena mulle selline sari mulle meeldib, aga võib-olla tulevikus ootaks suuremat läbitöötamist kommentaaride osas (kuigi eks töö on tellija materjalist). Laulusõnad on suuremalt jaolt täna veebis olemas, ka esitusi ei ole keeruline otsida, aga just need taustalood on olulised, et kuidas mingi lugu sündis või kuidas on liikunud algselt tellijalt mõne teise esitaja repsi. Või ka salvestamise ja video valmimisega seonduv. Nagu siingi raamatus see "Pärlipüüdja" video (tõstku käsi, kes ei ole kordki mõelnud, et kuidas saab üks video nii haige olla või mis teema selle Pepsi pudeliga seal ikkagi oli).

No ja "Jambalaya" sünnilugu... Et mis see tegelikult on ja milleks see tänu Reet Linna laulusõnadele on mitme põlvkonna jaoks saanud, väikesest apsakast suur segadus. Meenutab üht teist eksitavat äpardust (mis meenus mulle Fidži-raamatust). Nimelt minu eakaaslased ehk teavad lapsepõlvest troopikataimedega voodipesu, millel ananassid palmipuu otsas. Kui sa ikka aastast aastasse magad sellise voodipesuga, siis hiljem on hirmus raske ümber õppida, et ananass ei kasvagi puu otsas.

Eraldi lugu on veel muidugi see loomingu ja elude põimumine ühel hetkel, mis teisel hetkel võib omakorda lahkneda. Looming ent jääb. Linnade puhul on ilmselgelt mitmeid laule ja esitusi, mis ka kuulaja panevad minevikku meenutama ja tekitavad nukra meeleolu.

Karavani plaadi on siin Hiiumaal metssead vist tuuri pannud.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar