Raamat

Ma tean küll, et ma langen nüüd mustrist välja, sest tavaliselt ma ju raamatu sisukokkuvõtteid ei postita, aga kuna see oli nii stiilipuhas kraam, siis ma lihtsalt p e a n seekord kokkuvõtte tegema. Kui sa ei taha, et su lugemiselamus ja lõpplahendus saaksid rikutud, siis ära viimast kursiivis lõiku loe.

Ma ei tea, kas autor päriselt tahtiski peategelast selliselt kujutada, aga igatahes on õnnestunud luua fenomenaalselt düsfunktsionaalne naisterahvas, kes suvitusromaanile sobilikult asetatakse Kassari saarele. Pidev krampis olek ja kahe kõrva vahel soojas pesakeses end sisse seadnud kompleksid teevad naisel elamise keeruliseks. Pikad sisekaemused, kas toimida nii või naa, kas keegi mõtleb temast üht- või teistmoodi, kas keegi vaatab teda, kas kireöölt eelmise päeva riietes lahkumine tekitab naabrites küsimusi (võin öelda, ei tekita, maal on sündmus juba see, kes ja kelle juurest tuleb, on tal seljas sama pükstükk mis eile, ei oma üldse tähtsust), kas julgeda, kas riskida... sõnaga, kümme sammu ette ja taha mõtlemist iga liigutuse eel ja tundub, et ka ohtralt kasutamata võimalusi elus. No ja siis, põmaki ja karmauhti!, lennutab täiesti lambist õhku rumala vale, mille järgi koheselt ka tegutsema asub. Loed ja hoiad peast kinni, et kas päris elus ka nii saaks olla :) 

Jessikal on unistuste töö kontori keskpunktina. See meeldib talle väga, ta on väga tähtis. Jessikal on tööd väga palju ja ta on väsinud. Pulss kiireneb tööle mõeldes kogu aeg. Siis kukub Jessika trammirööbastel kokku. Nüüd on Jessika aju veidi katki ja ta peab neli kuud haiguslehel olema. Jessika töökaaslane Katre laseb tal oma Kassari suvilat kasutada. Seal tutvub Jessika keraamikust naabrimehe Kristoga. Et mehele mitte öelda, et ta on haiguslehel ja seetõttu kogu aeg väsinud ja vajab mitu lõunaund päevas, teeb ta talle laenatud suvilasse hoopis käsitööpoe. Kahe nädalaga. Ja et kaupa oleks piisavalt, paneb müügile ka kastitäie Katre küünlajalgu ja käterätikuid-linikukesi. Kohalikku käsitööd hangib ikka ka. Kõige rohkem on muidugi naabrimehe keraamikat. Ja kuna tal ei ole sobilikku riietust, kannab ta Katre kleite. Jessika siis, mitte Kristo. 

Jessika ei taha, et Katre asjast teada saab. Avamisele tuleb kohale Hiiu Leht. Kuulutus on ka teadetetahvlil üleval. Külastajad muudkui pildistavad ja lubavad Instagramis ja Facebookis ka tema poodi mainida. Jessika ei taha, et nad seda teevad. Äkki Katre näeb. Aga äkki ta ikka ei kasuta neid kanaleid tihti. Üldse ei taha, et ta teada saaks. Aga äkki tal polegi seal kontot. Hiiumaal tunnevad kõik kõiki, äkki keegi räägib Katrele. Aga äkki ikka ei räägi ka. Äkki on nii. Aga äkki on naa. /x100/

/nüüd läheb põnevaks, hoidke tooli käetugedest kinni või kui olete voodis, toetage üks käsi maha!/

Linnas on nüüd hoopis Katrel palju tööd, närvid läbi. Nüüd ta alles mõistab, kui palju tegi Jessika tööd. Ja Katre mees Taavet on loll. Tegeleb mudellennundusega, väga lapsik. Mees ei tea, et naisele meeldivad roosad nelgid. Ei luba naisel magusat veini juua. Katre tahab Hiiumaale tulla. Jessika on ahastuses ja ei taha, et Katre tuleks. Sest Jessikal on ju see käsitööpood seal Katre majas. Ta pakub Katrele kasutamiseks oma Tallinna korterit. Katre läheb sinna ja on väga õnnelik. Nüüd ta saab juua magusat veini ja anda sisse lahutuse. /jääb selgusetuks magusa veini roll selle sammu astumise hetkel/

Kristo meeldib Jessikale. Jessika meeldib Kristole. Aga kumbki ei tea sellest. Öelda ka ei julge. Joovad aga koos kohvi. Kristo lähedus on kogu aeg intensiivne. Õudselt tahaks seda meest. Aga ei taha ka, äkki saab Jessika haiget.

Katre tuleb Kassarisse. Kõik saab selgeks. Toimuvad kinnisvaravahetused kõigile osapooltele kasulikel tingimustel. Taavet saab maja, sest siis mahuvad mudellennukid ära. Katre saab Kassari suvila. Järgmiseks annab Katre suvila Jessikale. Jessika annab linnakorteri Katrele. Vana kodu jääb alles vaid Kristole. /kas ka tema oleks kellegagi vahetada tahtnud, sellest ajalugu vaikib/

Lõpp.