Seekord sai peaaegu kuu aega järjest linnast eemal oldud. Seda valusam on nüüd kukkumine. Ega peale vene keele suurt muud ei kuulegi. Mõni aasta tagasi võis veel nentida, et suviti ikka võõraid keeli on ka, ja no nädalalõppudel soome keelt ja... siis nüüd ei kuule neidki enam. Kui leiad mõne teenindaja, kes räägib eesti keelt, on juba lotovõit.
Pardihuulte masstootmine jätkub samuti. Võiksin olla juba harjunud, aga no ei ole.
Õhtused ukraina tüdrukutekampade räuskamised on endiselt teema. Ma ei tea, kus poisid on, valdavalt hakkavad silma just tüdrukud.
Viru tänava lilleputkadest on osa vist jäädavalt kinni? Juba viimati käies hakkas paar tühja auku silma. Nüüd oli kolm. Kui juba suvel on suletud, siis ilmselt madalhooajal pole lootustki. Või muudetakse renditingimusi, ehk siis... Igatahes üks äraütlemata kena igapäevane vaatepilt on muutunud.
Nii on, käisin üle pika aja päälinnas ja tunne, et polekski nagu Eestis. Kurb.
VastaKustuta