See on täpselt sedasorti elulooromaan, millist ma muidu eriti lugeda ei taha, aga tuleb tõdeda, et edenes lennates. Ehk on oma osa ka selles, et muidu küll mingite kunagiste kuulsuste elust suuremat hoolimata, siis Onassise, Jackie jt mingeid raamatuid ma paarkümmend aastat tagasi siiski veidral kombel lugesin.
Kuna ma õnneks (või kahjuks?) tean vähe Maria Callase elust, siis ei tekkinud mul ka neid kohti, kus oleks tahtnud vastu vaielda, et nii see ju küll ei olnud. Samas pärast lugemist väheke veebis ringi tuuseldades olen aru saanud, et autor on siiski vist käinud osade faktidega küll üsna loominguliselt, et mitte öelda meelevaldselt ringi. Kuigi jah, see on vist nende elulooromaanide puhul paratamatu ja eks hoiatanud ka autor ise kohe raamatu alguses selle eest. Igatahes saab siit põgusa ülevaate Ameerikamaal sündinud ja teismelisena Kreekasse kolinud tüdrukust, kelle erakordne anne ta Itaalia kaudu lõpuks paljudele suurtele lavadele lennutas.
Kui sind ooper kohe üldse ei huvita, siis ausalt öeldes võid seda vabalt ka kui lihtsalt toredat romaani lugeda. Selline kena tuhkatriinulugu, kust ei puudu võimukas ema, kes eelistas Maria õde, noorusaja ülekaal ja halb stiilitaju, seejärel küll õitsvale karjäärile upitanud mees, kes hiljem küll kasuahneks osutus, suuuuur ja roosamannaline armastuslugu Onassisega, aga eks selle mehe naistelembusega olid ju teada-tuntud lood jne, jne.
Skorpiost, seda Onassise saart, olen ma - muidugi merelt - näinud. Seda kabelit, kus Maria nii väga lootis laulatatud saada, ilmselt mitte. Kuigi mine sa tea. võis ju paati ära paista, aga see on tõepoolest nii lihtsake, et ei pruukinud sellele tähelepanu pöörata. Skorpiosest lugemine mõjus mulle vist üleliia tugevalt, igatahes tänaöiseid unenäod kulusid mul kõik kuskil Kreekas ümber lennujaama ja kohati ka lennukite vahel apteegi otsimisele. No tõesti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar