Vahepealsed lood on endiselt kirjutamata, aga viimane uudis on, et nägemine jukerdab. Tundnud olen seda tegelikult mõnda aega, aga nagu need asjad ikka käivad, vahelduva eduga. Mingi hetk, et kõik on tavapärane, nii nagu pärast laserit viimased 15 aastat kogu aeg olnud. Mingid päevad on aga vasak silm väga hämus ja udune (neid päris hulle asju pole veel juhtunud, ptüi-ptüi!).
Kuna peamised uuringud võtavad aega, siis otsustasin käia omal initsiatiivil silmaarstil. Ei tea küll, kas nii oli mõistlik või oleks arstil olnud mingi teine plaan. Ma pole seda pärast laserprotseduurile järgnenud tavapäraseid kontrolle ju teinudki, naiivselt arvasin, et avan digiregistratuuri ja... Jah, seal avaneb tõesti ohtralt arstiaegu, ent tasulisi. Soovkujuteldav mulk minus säherduse asjaga ju ei lepi. Aga nii nagu defkasid teatripileteid on võimalik siiski pisukese passimisega hankida, nii saab Tervisekassa rahastatavaid aegu ka. Nt järgmiseks päevaks (siin on nüüd võidutantsu tegemise koht).
See erakliinikute ja -arstipunktide bizniz ikka õitseb. Asi toimus küll PERHi sildi all, aga vastuvõtt oli kuskil Lasnaka servas, majaosas, millel suur silt Silmalaser.
Hea uudis on see, et kõik silmapõhjad jm värgid on siiski korras. Uus lemmik on mul nägemisvälja uuring, nagu mängiks mingit videomängu (mitte et ma neid oma elus mänginud oleks). Vahid ühte säravat punkti keskel, ümberringi suvaliselt, lähemale ja kaugemale, eredamalt ja tuhmimalt kuvatakse teisi täpikesi, mille poole vaadata ei tohi. Iga kord täpikest "tajudes" plõksutad pihku antud pulti. Teed ühe silma ära ja teist tehes mõtled, et ma alles nüüd saan asjale pihta, andke uus katse, nüüd teen paremini, raudselt :) Lisaks hakkas kohe minus vana nihvel tööle. Tundus, et masin tekitas ka mingeid helisid täpikesi kuvades, kui siis aga heli oli, aga täppi nagu näha mitte, oli kange kiusatus ikka vajutada. Hoidsin end jõuga tagasi :)
Tekkinud on tõesti vasaku silma väike miinus. Ma küll hetkel veidi segaduses, et kas see jääbki või võib siiski taastuda? Ei taibanud kohe küsida, hull konveier käis seal. Ühtlasi hakkas blondiin kodus mõtlema, et vanusega pidi ju tulema pluss, see oleks loogiline ja siis ma võiks pooleldi isegi lõpetada muretsemise. Aga miks miinus? Kas see on hea või halb märk? Ja kas see, et silmapõhjad on korras, annaks lootust, või pole need seosed tegelikult nii must-valged? Ja siis veel see küsimus, et kuna ma pole ju nii kaua olnud nägemisteravuse languses, siis ei mäleta, et kas see päevade-nädalate lõikes nägemisteravuse kõikumine ongi okei? Kas ei peaks ühtviisi siis kogu aeg mul see üks silm udusem olema? Ilmselgelt olen ma tüüpilises ülemõtlemisfaasis.
Ma tean, et kordan end, aga laserile minnes oli mul kõigist prillidest ja läätsedest nii siiber, et mäletan, kuis mõtlesin, et saaks aastakesegi ilma elada. Nüüd on möödas 15-16 aastat, seega ma olen muidugi hullult rahul. Ja õigupoolest hetkel ma ju siiski veel ei vaja lisaabi, ehk kõik möödub ja polegi vaja :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar