Raamatu esimene lause tõmbas mul näidikud veidi punasesse (et kuidas saab mõrvar ohvrit taga ajada, ta ju ei ole veel mõrvar, või kui ta ongi juba mõrvar (sest on kellegi teise eelnevalt maha koksanud, mis on teoreetiliselt võimalik), siis mina, lugeja, ei tea ju veel seda), aga edasi läks mõistlikumaks.
Iseenesest tore kraam, meie oma Eestimaa ja meie oma ajalookilluke. Autor on tublisti taustatööd teinud, mis kõik väga põnev. Vahepeal oli küll väike hirm, et see tehtud eeltöö teksti pressimine tungib liigselt esiplaanile, varjutades loo enda, aga lõppkokkuvõttes hullu polnud, suutis ikka lugu (täpsemalt kolme lugu) ennast ka vahelduva eduga hoida.
Peategelane pastor Lenz oli igati sümpaatne, kergelt terava huumoriga. Kahtlustan, et autori lemmik. Teiste tegelaste avamine jäi pinnapealsemaks. Ma ei teagi, tervik oli hästi paljulubav, aga oleks tahtnud lugudesse väheke dünaamikat, kuidagi tasapaks oli üldpilt. Aga hästi kirjutab, selles pole kahtlust.
Rõngust läbi sõites vaatan edaspidi ümbruskonda teise pilguga ja no Rõngu Pagarisse astudes heidan ilmselt kahtlustavaid pilke vasemale ja paremale :)
PS. Konksvingerduste raamatus on muide ka sõna roim tekkest juttu. Kui ma õigesti mäletan, siis algselt ei tähendanud see ainult tapmist/mõrva, vaid laiemalt kuritegu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar