Mudlumi arvustused on mulle ammu silma hakanud. Positiivselt. Et kui sageli loed kellegi arvustuse läbi, pärast lugemist teed meh, ja lähed eluga edasi, siis Mudlumi kriitikaga mul seda meh-i enamasti ei teki. Seal on alati mingi konksuke, mille otsa enesegi lugemismulje meelsasti riputaks ja nõustuvalt kaasa noogutaks. Mõni palitu jääb küll vahel ka samasse varna panemata, aga seegi on normaalne.
Ent see pole ainult nõustumine ja arvamuse ühisosa, mis tema arutelud loetu üle mulle meeldima paneb. Küllap see tema pisukene teravus ja otseütlemine on samavõrd oluline. Mõne arvustatava raamatu puhul saad aru, et ainult teravustest see koosnema peakski, aga siis oskab ta ikkagi mõnusalt mahedaks värvid keerata, et asi päris käest ära ei lähe (näiteks selle Tartu-raamatu puhul). Ja muidugi see, kuidas ta seda teeb. Hirmus hea tasakaal - nagu mina endamisi nimetan - "targutamise" ja lihtsale inimesele arusaadavalt seletamise vahel.
Ma olin skeptiline raamatu lugemise suhtes. No et paljudki siinsetest tekstidest on ju ilmumise ajal loetud, kas ma ikka viitsin üle lugeda ja kas üleüldse järjest lugeda kannatab, ent vastu ootusi oli päris põnev. Mõni arvustus oli koguni parem kui kritiseeritav raamat ise. Uusi lugemisvihjeid palju ei saanud, eks ole suuresti loetud need raamatud, aga näiteks Janar Ala noppisin küll siit välja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar