Jüssi loomalood meie metsade asukaist. Paraja pikkusega, parajalt ülevaatlikud, sekka mõni isiklik kohtingulugu ja värvikam fakt. Kuna algne variant on ilmunud 1977, teine ja täiendatud trükk 1981, siis natuke on ka seekord kohendatud, ennekõike joonealused täiendused värskemate statistiliste andmetega, eriti mis puudutab arvukust.
Tore on mõtiskleda ka mõne rahvasuus leviva väljendi algse päritolu kohta, näiteks hundiisu, kaval kui rebane, nagu mäger urus jt.
Kõneldes sellest viimasest, mägrast, tekkis omaaegsele Helvi Jürissoni luuletusele kohe kihte juurdegi.
see temalt võttis kogu tema aja.
Juba tehti treppi, juba pandi voodrit,
mägra peres polnud ainsatki loodrit."
Kui siiani olin mõelnud rohkem allegooriale, siis praegu vaatan, et autor on ka sõna-sõnalt võttes vaat et tõtt kirjutanud. Mägra majaehitus on tõepoolest klass omaette. Neil on suisa mägralinnakud, tohutud labürindid, mitu korrust (päris treppi nad vast ei ehita, aga no ikkagi mitme korruse vahet liikumine on võimalik) jms. Kusjuures nad veedavadki väga suure osa oma elust seal urus (keskmisest elueast, ehk 12 aastast, umbes 9 aastat). Ja magamistubade vooderdamises on nad samuti meistrid, lisaks vahetavad "voodipesu" mitu korda suve jooksul.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar