Et siis nagu pealinn või nii. Lennujaamast vähem kui 10 km, seepärast jäetaksegi see kas reisi algusesse või lõppu.
Mõnus niisama uidata ja kolada, soovi korral teha väikesed suveniiriostud kaasa. Turisti jaoks peamine elu vanalinna osas. See on hästi kitsaste tänavatega ja labürintlik. Autoga üldiselt ligi ei saa, roller ja mõnes kohas tuk-tuk. Kes rändab üüratu pagasiga, siis ei maksa muretseda - neid, kes väikese kopika eest su pagasit vedada tahavad, on lademes.
Kivilinnast rääkides on peamine teema uksed. On küll palju ja ilusaid. Tõsi, tulles Tallinna vanalinnast, siis muidugi on raske end lasta üllatada.
Turg, katedraal, mošeed, vana saun jm tüüpiline turistikas. Kõik käe-jala juures vanalinnas. Ei pea näpuga kaardilt järge ajamagi, küllap sa juba komistad nende otsa. Sama Freddie Mercury kodumajaga. Mis, kusjuures, üllatuslikult ei olegi kohalike seas eriline asi, millega uhkeldada, sest noh, FM oli nagu ta oli ja moslemitel pole kerge nende teemadega.
Hotelli soovitan siin võtta (merevaade on muidugi alati prioriteet number üks, aga kui pole enam saada või läheb eelarvest välja) sellise, millel on katuseterrass. See on nagu nii kivilinnalik, et teisiti ei saa. Lisaks on neil siis hommikusöögid alati seal ja uskuge mind, see vähene tuuleke, mis seal kuumas liigub, on igati tervitatav. Vaade võib olla nii ja naa. Meie terrassilt oli küll kaksiktornidega katedraal näha ja ma saan aru, et see on Kivilinna mõistes vau-vauu-vauuuu, aga njaah, muu on ikka selline nagu see on.
Rõdu eriti pruukimiseks ei ole, mulle tundub. See on küll maru pikk, aga no nii kitsas, et seal tuleb kõndida, külg ees. Rõdumööbel o n olemas, nähtav allolevalt pildilt. Iseenesest hirmus praktilised toolid, väga levinud siin. Käi kahest osast kokku, ei julge mürki võtta, aga võib olla koguni, et siin kinnitusvahendeid pole, selline nutikas konstrui. Tagumised rinnad peavad sellel istumiseks olema muidugi väiksemat sorti. Aga kui juba istuma saad ja mahud, siis on see päris stabiilne ja mugav. Kui nüüd meenutada mingi postitus tagasi, kuidas masaid rannas toetavad tagumendi peenikese puutoika najale ja suudavad sedasi paar tundi paigal seista, lausa tukkuda, siis on selline tool muidugi juba luksuse tipp.
Võrreldes maa- ja turismipiirkondadega on siin kerjamist rohkem. Külje alla ujumist ka. Kerjustele raha anda ei tohi, ma tean, enamasti ei tee ka seda, aga üks siinne oli tõepoolest nii jube, et jah, ta sai. Sa näed ühel hetkel, et sa lihtsalt ei saa temast lahti. Ripub küünarnuki küljes, sülgab sulle näkku oma "sista-hangri-gimmi-dolla" ja surub nina alla oma mitu aastat kopitanud ja pleekinud vürtsipakke, mida sa ei tahaks tasuta ka mitte vastu võtta, siis ei saanud teisiti, kui tuli midagi anda.
Ja nüüd meeldivam teema. Ma ei ole reisides ühegi linna kohta kohanud nii üksmeelset soovitust söömiseks kui siin - Lukmaan, vanalinna serval, kus eest veel autoteegi mööda läheb (kohe lõppeb ka). Tänavalt vaatad, et väike, madal ja pime kohake. Sees käib aga sihuke möll, et anna olla. Käivad nii kohalikud kui turistid. Ostavad kaasa ja söövad kohapeal. Läbi kahe korruse. Valdavalt kohalik köök. Teenindus toimib kiiresti ja nagu õlitatult, mis on siinmail haruldane. Portsud meeldivalt väikesed, seega põhjust tellida ja proovid erinevaid roogi. Hinnad üle mõistuse mõistlikud.
Darajani turg, Forodhani õhtune toiduturg mereäärses pargikeses, kindlus - kõik lühikese jalutuskäigu kaugusel.
 |
| Huumorivaeguse alla nad küll ei kannata, ma vaatan... |
Aafrika on Aafrika, kuigi siin on see muidugi leebem. Meeldib. Kui miski hirmutab, siis on see hoopis H. hämmastavalt suur kohalolek. Praegu vaatan, et kui otsida, siis jah, meie meedias on sellest siiski kirjutatud ja kõneldud küll, ju pole minuni lihtsalt piisavalt jõudnud. Nii et seni kui teised suured vennad kemplevad siin pisku pärast, võtab H. sihikindlalt musta mandri üle. Kurja küll, jälle lõpetan vale noodiga :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar