Napp, ent väga rikas raamat, mu tänavuste lemmikute hulgas raudpoltkindlalt. Sõnad ja laused on sellised, et lased korduvalt pilgu tagasi, sest no nii ilus on (tõlkinud Ulla Kihva, toimetanud Anti Saar). Ja siis veel jutustusoskus ja looduskirjeldused ja...
Sisu, väga-väga lihtsustatult öeldes, on omamoodi segu kodumaisest Nipernaadist ja Pasolini "Teoreemist", ainult selle vahega, et siinne peategelane Francis Sancher on kohe raamatu alguses kohe täitsa surnud. Tema teod on tehtud, jutud on räägitud. Surnuvalve ongi raamatu raamiks, teised tegelased saavad sõna igaüks ühes peatükis (oli vist ka üks erand). Iga tegelase loost koorub midagi salapärase, alles hiljuti nende kodukülla saabunud Francise kohta, ent märksa enam hargneb lahti kohalik eluolu ühes Guadeluope`i koloniaalajaloo, võõraviha, keeruliste suhete, rassismi ja naiste olukorraga.
Kindel soovitus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar