Kirjandustänava festival

Tänuväärne ettevõtmine. Ja mitte kunagi ei õnnestu mul kõike avastada, ikka koorub midagi hiljem sots.meediast välja.

Samas ei saa ma aru, miks väikeste lastega peredele sinna kordades suuremat tungi ei ole. Lastele tehakse seal nii palju põnevaid tegevusi, mänge, ettelugemisi... Ja see kõik on ju osalejatele tasuta. 

Rõõm muidugi taas mitmeid raamatu-instagrammereid kohata. Võiks öelda, et see hakkab juba ürituselt üritusele väikestviisi traditsiooniks saama, väga armas. Seekord oli küll keerulisem trehvata, sest kõik siblisid oma tempos ringi, selles suhtes on letis olla muidugi parem, siis käivad ühel hetkel kõk sinust ikka mööda :) Ma ei teagi, mis see järgmine kohtumispaik meil on, raamatute jõululaat Kultuurikatlas ehk? Seal loodan esialgse info kohaselt taas platsis olla, paiksena.

Need alloleval pildil Vilde öösärgi taga olevad padjad, muide, olid ägedate sõnumitega. Et kui näed unes Õnnepalut, siis oli vist aeg kolida ja kui näed Ellen Niitu, siis on aeg lapsepõlvekodu külastada ja Eva Koffi nähes oli vist aega Prantsusmaale minna või midagi sellist :)

Teatud kirjanike ja loomulikult teatrirahva esinemised kippusid juba õige rohkearvulise publikuga olema. Jäin mõtlema, et teater võiks äkki täitsa omaette tänavafestari teha. Teater võikski vahepeal rohke  välja, rahvale lähemale tulla, ja seda probleemi poleks kindlasti, et nad ei "täidaks" festivali ära. 

Kairi ja Ulla räägivad "Kiludiskost" ja raamatusse illukate tegemisest. Lõbusalt, nagu ikka.

Viplala kohvik on täielik iga-aastane lemmik. Südamega tehtud kraam ja piinlik öelda, aga selliste ürituste kohta on küpsetistel väga mõistlikud hinnad.